Üsna huvitav on viljade osatähtsus keskaegses sümboolikas, sest neid on üsna palju. Järgnevalt annaksin sellest lühiülevaate.

Apelsin – suuremeelsus või karskus. Apelsin Jeesuslapse peos tähistab täiuslikku kuldset kera, seega igavikku, surematust.

Granaatõun – Kristuse ülestõusmine või igavene elu.

-          Ilmalikus tähenduses isamaatruuduse või valitseja märk. Seemneküllus on teinud ta ka viljakuse märgiks

Kirss     - õnnelikkus või heateod

Kõrvits – ülestõusmine

Kastan  - karskus

Maasikas – õiglus

Mandel  - äravalitus Jumala polt, neitsilikkus. Seostatav ka ülestõusmisega.

Pirn       - Kristuse armastus inimkonna vastu

Ploom    - truudus, sõltumatus

Sidrun   - Maarja valuline armastus poja Jeesuse vastu. On peetud ka puhtuse ja truuduse märgiks.

Virsik    - on lunastuse vili, tähendab ka vooruslikku vaikimist. Virsik koos lehega on vooruslikkus.

Õun ja viigimari tähistavad pattu ja pattulangemist. Samas võib õun olla ka valitseja tunnus ja isegi lunastuse märk ( seda vaid siis kui õun on Jeesuslapse käes).