Vana-Kreeka muusika areng jaguneb nelja ajajärku:

• arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr.
• klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr.
• hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr.
• Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr.

Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri.

Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost.

Apollon oli valguse ja tõe jumal ning muusade juht, keda kujutati lüüraga (fotol paremal).

Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi.

• Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia.
• Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi.

Kõige populaarsemaks kujunesid igal kevadel Dionysose auks peetavad pidustused, kus peale pillimeeste ja kooride võistluse hakati korraldama ka osavusega, kiirusega ja jõuga seotud võistlusi.

Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460–450 eKr.