Pikeerimine on tärganud taime ümberistutamine koos juureotsa näpistamisega.

Pikeerimisega tagatakse taimedele parem valgustatus kuna tihti tärganud taimed paiknevad tihedasti üksteise kõrval. Samuti parandab pikeerimine taime juure kasvu, sest juureotsa äranäpistamine parandab juure harunemist.

Pikeeritakse taimi, mille seemned külvati külvikasti või -karpi. Külvikassettidesse külvatud seemnetest arenenud taimi ei pikeerita. Need jäävad kassetti kuni kasvukohale istutamiseni. Samuti ei pikeerita taimi, mille seemned külvati potti, turbatabletti.

Taimi pikeeritakse plastkastidesse, kassettidesse või väiksematesse pottidesse.

Pikeerimiseks kasutatakse spetsiaalset pikeerpulka. Selle võib valmistada ka puupulgast, peenemast oksast. Pikeerpulga võib asendada ka nt teritatud hariliku pliiatsiga või terata pastapliiatsiga.

Taimi pikeeritakse idulehtede faasis. Selleks kergitatakse pikeerpulgaga taimed kasvusubstraadist üles. Jälgitakse, et taime juuri ei vigastaks. Samal ajal võetakse teise käe sõrmedega taimede idulehtedest kinni. Seejärel tehakse Pikeerkasti pikeerpulgaga auk, kuhu paigutatakse näpistatud juurega taim. Juure võib ära näpistada kuni ¹⁄₃ ulatuses. Pikeeritav taim paigutatakse auku kuni idulehtedeni. Jälgitakse, et juured ei jääks avasse kõveralt. Seejärel surutakse pikeerpulk taime kõrvalt 45^o nurga all kasvusubstraati ja see liigutatakse taime poole. Nii surutakse kasvusubstraat taimejuure ümbrusesse. See on vajalik, et juure piirkonda ei jääks tühimikke. See halvendab taimede juurdumist.

Taimed pikeeritakse ridadesse. Pikeerkasti kasutamisel alustatakse kasti keskosast nii et read jooksevad risti kasti. Nii liigutakse enda poole. Kui pool kasti on taimedega täidetud, keeratakse pikeerkast ümber ja jällegi alustatakse kasti keskosast. See on vajalik, kuna töötamise käigus võib kasti äärde pikeeritud taimi vigastada.

Kui pikeeritavad taimed on nii väikesed, et sõrmedega pole võimalik idulehtedest kinni hoida, siis kasutatakse taimede tõstmiseks abivahendit - hargikest. Sellistel taimedel juuurt ei näpistata, kuna juure pikkus võib olla ainult mõni millimeeter. Selliselt pikeeritakse näiteks alatiõitsva begoonia, sinilibeelia, hübriidpetuunia, lilltubaka jt taimi.

Taimed pikeeritakse ühe kaupa. Erandiks on sinilobeelia, mis pikeeritakse 5-e kaupa.
Taimede vahekaugus pikeerimisel sõltub pikeeritava taime suurusest. Väiksemate taimede korral (nt sinilobeelia, alatiõitsev begoonia jt) on vahekauguseks 1...3cm, suurematel taimedel (peiulilled, hiina aedaster jt) 5cm.

Pikeerimisele järgneb taimede kastmine piserdamise näol.

Tihedalt koos kasvavad ja pikeerimist vajavad sultani-balsamiini taimed

     Taimede kergitamine      Pikeeritud taim ja ava tegemine     Pikeeritud taimed

Pikeerimisprotsess