Hostad on külmakindlad püsililled, kes on väga hea kohanemisvõimega. Nad kasvavad hästi nii mõõduka kliimaga piirkondades kui ka subtroopikas. Nad vajavad talvist puhkeperioodi, kus temperatuur oleks alla +4,5 ^oC, mida esineks aastas vähemalt 3-4 nädalat.

Kuna nad looduslikult kasvavad suhteliselt niisketel aladel, siis aktiivsel kasvuperioodil võiks neid kasta. Nad elavad üle ka põuaperioode, kuid siis taimede dekoratiivsus on tagasihoidlikum. Kuivuses lehed kipuvad koltuma. Nad taluvad lühiajalist üleujutust kuid mitte seisvat vett puhkeperioodil.

Hostad vajavad toitaineterikast ja vett hästi läbilaskvat mulda. Savises pinnases võivad nad ka kergesti mädanema minna. Liivases mullas aga võib tekkida toitainete- ja niiskuse puudus, mis põhjustab taimede kängumist. Vähem sobivad hosta kasvatamiseks õhukesed paepealsed mullad, kus taimed kannatavad tihti kloroosi all (lehtedel ebaloomulik kollakas värvus). Tugevamakasvulised hostad kasvavad hästi ka savikatel muldadel, kuid seal taime areng on aeglasem. Optimaalne hostadele sobilik mulla pH on 6,5-7,5.

Hostasid peetakse tüüpilisteks varjutaimedeks. Õitsemiseks vajavad hostad siiski ka päikest. Varjulist kohta vajavad hostad eelkõige seetõttu, et nad vajavad rohkem vett. Niiskemat mulda suudabki pakkuda just varjulisem kasvukoht, päikeselises kohas muld kuivab kiiremini, mistõttu võib taimedel kergemini tekkida veepuudus. Valgusvajadus sõltub tihti ka lehtede värvusest, sortidest. Kehtib reegel, et sinised ja valgekirjulehised hostad eelistavad varju. Rohelise, rohekaskollase ja kollase lehestikuga sordid taluvad, sageli ka vajavad, rohkem päikest.