Vanakreeka muusika omapära ja tähtsus
- Kreeka muusika on lahutamatult seotud poeesiga ja see määrab ka vanakreeka muusika omapära.
- Kreeka muusika põhialuseks on rütm.
- Rütm lähtus värsi pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest.
- Värsi ehitusega on seotud ka meloodia.
- Meloodia elemendiks on sõna ja harmonia harmoonia ei ole kreeklaste jaoks mitte kooskõla, vaid helide järgnevus.
Muusika oli tihedalt seotud poeesiaga. Nii tekkis nn. muusade kunst mida nim. musiké-ks (lauldes ettekantud luule). Vana-Kreekas oli muusika igakülgselt arenenud ja seda peeti harmoonilise inimese kasvatusvahendiks, sellepärast pidid kõik vabad inimesed muusikat õppima.
Tekkisid uued kunstivormid: komöödia, tragöödia
Instrumentide osatähtsus muusikas:
Armastatud pillideks said: aulos, lüüra, forminks, barbiton, kitara.
Koori ei saatnud enam üks pill - aulos -, vaid pillide grupp. Kujunes välja orkester, kes hakkas esinema ka iseseisvalt.
Hakati korraldama kontserte, kus kõlas laulu- ja pillimäng ilma tantsu ja näitemänguta.
Instrumentaarium oli rikkalikum kui teistes antiikkultuurides.
Helisüsteem
- Kujunes välja heliastmik, kus oktaav jagunes seitsmeks astmeks (varem viieks astmeks - pentatoonika)
- Helilaadid koondati ühtseks süsteemiks
Tekkisid 3 helilaadi - dooria, früügia, lüüdia - Kujunes aristokraatlik musitseerimine, kus peamine oli muusikaline väljendus.
- Kirjutati esimesed muusikateoreetilised tööd
- Kirjutati hümne jumalate auks
- Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi:
- apollonlik - muusika onkorrastatult harmooniline
- dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja mõistuslik