Püsilillepeenrad võiksid olla läbimõeldult koostatud, sest lilled peavad jääma istutuskohale pikkadeks aastateks. Pinnase ettevalmistus ja õigete taimede valik mullastiku ja valgustingimusi arvestades on esmase tähtsusega.

Erinevalt suvelilledest on püsikutel märgatavalt lühem õitsemisaeg ning muul ajal paistavad nad silma lehestikuga. Seepärast on kauni lehestikuga taimede valik oluline.

Püsililledest on võimalik koostada peenraid väga erinevatest põhimõtetest lähtuvalt. Aias võib tekitada eri aegadel õitsevaid peenraid nn. liikuvat õitsemist. Võib koostada piisavalt suure ja mõjusa nn. alatiõitsva peenra, milles on taimi igast kõrgustrühmast ning taimi õitseb kevadest sügiseni.

• Struktuuri loomine peenras

Kui istutada mõnd liiki peenras korrates teda suuremate või väiksemate rühmadena, mõjub see harmooniliselt. Et aga peenar ei muutuks üksluiseks, võib varieerida taimede arvu, rühmade vahekaugusi ning kasutada eri õievärvustega sorte.

Vaheldust saab luua eri kõrguses taimede komponeerimisega - kasutada mõnda juhtpüsikut, rohkem keskmise kõrgusega ja arvukalt madalaid saatetaimi. Madalaid istutusi saab efektselt elustada üksikute või väiksemate rühmadena istutatud püsikutega.

Juhtpüsikud on väljapaistva kasvukujuga, kõrgemad, sageli uhke õitsemisega. Nende õitsemine on sageli püsilillepeenra kõrghetk ja määrab kogu peenra ilme.

• Värvide sobitamine

Peenras peaksid domineerima üks või kaks värvi, pakkudes teistele toonidele kontrasti. Seejuures on ükskõik, kas seda ülesannet täidavad õied või lehed. Jälgida tuleb, et kõrvuti paigutatud ja värvi poolest sobivad taimed ka samaaegselt õitseksid.

Toon-toonis väljapeetud lillepeenrad juhivad tähelepanu õite vormile. Kui korraga kasutatakse liiga erinevat värvi ja erineva vormiga taimi, siis võib kujundus mõjuda rahutult. Seda saab vältida kasutades ühe liigi eri värvi sorte või paigutada vahele heleda õie- või lehevärviga taimi.