Rohkem võiks neid kasutada ka modernistlike elamute haljastuse juures. Igati õigustab kena ornamentääris end ka köögiviljaaias, mille pind on korrapärasteks nelinurkadeks jaotatud.

Tänapäeval koostatakse lillepeenraid väga erinevatest taimedest ja erinevatest põhimõtetest lähtuvalt. Üheks võimaluseks on ka tänapäeval võtta liigituse aluseks lillede eluiga. Seega jaotada lillepeenraid püsi- ja suvelillepeenardeks.

Koostatakse ka mitmesuguseid segapeenraid, kuhu võib sobitada koos nii suve- kui püsililli ning ka puid ja põõsaid.

Lillepeenarde kujundamisel peaks lähtuma teatud reeglistikust, millest oluliseimaks on ühtsuse tagamine. Ühtsust saab tagada näiteks mingi eelpool nimetatud ajaloolise stiili kasutamisel. Ühtsust saab luua väga erineval moel, näiteks saame korrata peenrasse valitavaid taimi või värvusi. Ühtsuse loomise aluseks võib olla näiteks peenrale valitavate taimede ühtlane kõrgus (vaippeenrad) või ühesugune kasvukuju (ümara kasvukujuga taimedest koosnev). Rütmi kasutamine peenras loob samuti korrastatuse tunde. Kui taimede kasvukujud ja värvused on väga erinevad, võib rahustuseks kasutada ühtlasemat ja mahedamat värvustooni. Värvide kirevust on võimalik vältida toon-toonis üleminekuid kasutades.

Siiski ühtsust ei ole vaja viia nii suureks, et seda võiks üksluisuseks nimetada. Seega kontrastid on kujunduses väga olulised. Neid saab luua nii kontrastvärvide kui erinevate kasvukujude ja lehepindade kõrvutamisel.