19. sajandi teisel poolel hakkasid lisaks suvelilledele aedadesse ilmuma tasapisi püsilillepeenrad. Siiski olid veel valdavas enamuses moes külmaõrnad ja poolkülmaõrnad taimed.

Täiesti uue pöörde aiandusajalukku tõi Inglise aiaarhitekt Gertrude Jekyll (1843-1932). Ta hakkas püsililli peenardesse paigutama läbimõeldud värviskaalat ja õitsemisaega arvestavalt. Tema peenrad olid mõjukad ja suured, koosnedes pikkadest mitmerealistest lintidest. Ta rühmitas taimi ja istutas lähestikku üheaegselt õitsvaid lilli, nii et rühma keskel asetusid domineeriva värviga eksemplarid.

Omades kunstniku silma, oskas ta tugevaid värvitoone pehmendada, lisades nende ümber sama värvi heledamaid toone. Eri värvirühmi liitis ta tervikuks neutraalse värvi ja lehetekstuuriga taimi vahele paigutades.

• Loe Gertrude Jekyll'ist lisaks Inglise aiaajaloo muuseumi lehelt: http://www.cix.co.uk/~museumgh/jekyll.htm