Vaippeenar - ühekõrgustest madalatest lilleliikidest koosnev ornamendi või mustriga peenar, võib koostada ka vabakujulise või korrapärase rühmitamise tulemusena.

Vaippeenrad on välja kasvanud omaaegsetest parterpeenardest. Eriti moodi tulid vaippenrad 19. sajandi keskel, kui aednike jaoks muutus tähtsaks ka taimede lehestik. Kokku hakati istutama troopikataimede ja sukulentide kääbusvorme, nagu soomuslehikuid, verilehikuid, mägisibulaid. Neid taimi toodi Lõuna-Ameerikast ja Aafrikast ning kasvatati tolleaegsetes uutes kasvuhoonetes.

Pärast pikki aastaid, mil moes olid ainult põhivärvid, tõi lehestikutaimede neutraalne ja varjundirikas värv kaasa uue vabanemistunde. Ilmselt sellepärast on peenravaip eriti sobiv motode, vappide ja embleemide ning ka tähtede kujutamiseks.

Vaippeenarde edasiarenduseks võib lugeda nn. vaataja poole kaldu suuremõõtmelisi peenraid. Nendel oli hea eksponeerida mitmesuguseid pilte.