Lillhernes on meeldiva lõhnaga üheaastane ronitaim. See kaunite õitega taim võib kasvada 1-3,5 m kõrguseks. Kõrge kasvu tõttu vajavad need taimed kindlasti toestust. Toele kinnitumiseks on lillherne lehtedel köitraod. Need on justkui peened pikad vurrud, mis keerduvad ümber toe. Toeks võivad looduses olla teised taimed või kivid ja kaljud.
Lillherne vartel on kitsad lehti meenutavad tiivad. Botaanikud nimetavadki lillherne vart seetõttu tiivuliseks.
Lilleherne õied võivad olla nii roosad, punased, purpursed, valged, sinised, lillad kui ka kirjud. Lillherne õis näeb välja nagu liblikas. Seepärast nimetavad botaanikud seda õit liblikjaks. Kõiki liblikjate õitega taimi nimetavad botaanikud aga liblikõielisteks. Kõigi liblikõieliste taimede juurtel elavad mügarbakterid. Need aitavad taimede toitumiseks vajalikku lämmastikku omastada.
Pärast õitsemist kasvab õie asemele vili. Nii nagu söögihernel, on ka lillhernel viljaks kaun. Kauna sees on seemned. Lillherne seemned on söögiherne seemnetest palju väiksemad, ümarad ja tumepruunid. Söögiherne seemned kõlbavad süüa. Lillherneste seemned on aga mürgised ja kindlasti ei tohi neid süüa.
Looduslikult kasvab lillhernes Lõuna-Euroopas. Inglased on lillherne oma aedadesse kasvama toonud juba rohkem kui 300 aastat tagasi. Lillhernest on Inglismaal kasvatatud pikka aega hea lõikelillena. Suure huvi tõttu on mitmete riikide aednikud lillhernest aretanud hulgaliselt imeilusaid sorte.
Lillhernest pole keeruline aias kasvatada. Seemned saab külvata otse peenrale sõltuvalt ilmastikust mai alguses või keskel. Lillhernele meeldib soe ja päikseline kasvukoht. Taimede kasvamise ajal vajavad nad mõõdukat kastmist ja väetamist. Väetisega liialdamisel hakkavad kasvama hoopis lehed ja õisi jääb väheseks. Lillherne taimi saab õue istutamiseks ka ettekasvatada, külvates seemned aprillis 3-4 kaupa väikestesse pottidesse. Idanemine kestab aknalaual pottides umbes nädal ja peenras tärkavad taimed 2 nädala jooksul.
Taimede istutamisel peenrasse jäetakse taimede vahele ruumi 20-40 cm. Toas ette kasvatatud taimed istutatakse õue pärast öökülmi ehk juunis. Toas ettekasvatatud taimed on öökülma suhtes tundlikud. Peenrale külvatud seemnetest kasvanud taimed ei karda kevadisi öökülmasid. Püüa ära arvata miks?
Lillherned hakkavad õitsema juuli keskel ja õitsevad kuni sügiseni. Kui lõigata õitsenud õied ära, kasvab palju uusi õisi järjest asemele.
Kindlasti tuleb lillhernetaimi toestada, sest tegu on ronitaimedega ja nende varred ei ole nii tugevad, et ise püsti seista.
Tarkused pani kirja lillekasvatuse õpetaja Merike Aomets