Kui tärganud taimed on potis kasvanud juba 3 nädalat, siis oleks tarvis neid väetada. Väetamise vajadusest annavad lõpuks märku kollakaks muutuvad lehed, kuid siis on juba hilja ning näljutatud taimedelt saame ka väga vähe saaki.

Alustame väetamisega aegsasti ning selleks võib kasutada kõiki köögiviljadele mõeldud väetisi. Mugavam on väetada vedelväetistega, kuid ka tahked väetised võivad anda häid tulemusi. Väetamisel tuleb ALATI LUGEDA pakendil olevat teksti ning toimida täpselt kasutusjuhendit järgides. Kõik peab olema tasakaalus – ei tohi väetada liiga palju ega ka liiga vähe.

Kasutatavas väetises peavad olema nii makro- kui ka mikroelemendid. N (lämmastik), P (fosfor) ning K (kaalium) on MAKROELEMENDID – neid vajavad taimed võrreldes teiste toitainetega rohkem. Mg (magneesium) ja Ca (kaltsium) on POOLMIKROELEMENDID. Mn (mangaan), Cu (vask), Fe (raud), Zn (tsink), Mo (molübdeen) ja B (boor) on MIKROELEMENDID – neid vajavad taimed võrreldes teiste toitainetega VÄGA VÄHE. Teisalt ei saa mitte ühtegi toitelementi teisega asendada, sest neil kõigil on oma kindel ülesanne taime elus.

Meie siin Räpina Aianduskoolis külvasime herneseemned Matogardi külvimulda. Väetisena kasutame Kanakaka graanuleid.

Miks me valisime Matogardi köögiviljamulla ning Kanakaka graanulid?  Valisime need, sest nad mõlemad sobivad ametlikult ka mahetootmisesse, aidates meil kasvatada looduslikult väärtuslikku saaki.

        

JA HERNEID SAAGU PALJU! 🙂

EDUKAT JA LOODUSSÄÄSTLIKKU VÄETAMIST!

Tarkusi jagas õpetaja Tairi Albert

Fotod: 
http://www.matogard.ee/products/bio-koogiviljamuld-20l/  
https://koduaed.balticagro.ee/et/aiavaetised/82-kanakaka.html