Liblikõieliste sugukonda kuuluv hernes kasvab sõbralikult koos mullas vabalt elavate mügarbakteritega. Sellist kooskasvamist nimetatakse sümbioosiks.

Mügarbakterid elavad õhurikas mullas ja iseseisvalt kasvades õhulämmastikku ei omasta. Neid on mitu liiki ja nad valivad peremeestaime, kellega koos elada.

Liikumisvõimelised kepikujulised mügarbakterid  tungivad taime juurtesse, nakatavad raku, põhjustavad selle aktiivset kasvu ja moodustub 6…7 mm läbimõõduga mügara kude. Mügaras kaotavad mügarbakterid liikumisvõime, paksenevad ja ümarduvad. Jämedamatel juurtel paiknevad mügarbakterid on aktiivsemad, peenematel juurtel seotakse õhulämmastikku vähe.  Tublimad on roosakat värvi, laisemad rohekat värvi mügarad. Mügarbakterid seovad õhulämmastikku, muudavad selle taimele kättesaadavaks  ja   taim saab kasvamiseks väga vajalikku lämmastikku.  Koostöö seisneb selles, et mügarbakterid vajavad oma elutegevuseks taimede poolt sünteesitud orgaanilisi ühendeid.

Liblikõieliste taimede ja mügarbakterite kõige parem koostöö toimub siis, kui kasvupinnase happesus on neutraalne ehk pH 6,6…7,2. Nõrgalt happeline ehk pH 5,6…6,5 kasvupinnas kõlbab rahuldavalt. Kasvusubstraati valides peab vaatama, kas pakendile märgitud happesus sobib liblikõieliste kasvatamiseks. Koduaias peenral kasvatades tavaliselt ongi mulla happesus soovitatud vahemikus. Väga harva on happelisem, pH alla 5,6 või leeliseline,  pH üle 7,2.

Üheaastaste taimede õitsemise lõpul mügar sureb, ainevahetus mügara ja taime vahel lõpeb. Mitmeaastastel taimedel püsivad mügarad mitu aastat. Liblikõieliste sugukonda kuuluvad hernes, uba, ristik jt muudavad kasvupinnase mulla paremaks. Seotud lämmastiku hulk võib hernel ja oal olla 50…60 kg hektari kohta, kõige kõrgem on see lutsernil ehk 300 kg/ha ja ristikul 150 kg/ha. Põllumehed kasutavad tänapäeval liblikõieliste taimede seemnete töötlemist mügarbakterpreparaadiga. Kui liblikõielised nakatuvad aktiivsete õhulämmastiku sidujatega, suureneb liblikõieliste saak ja muld rikastub vastavate bakteritega.

 

Mõtteid herne ja mügarbakterite kohta pani kirja mullaõpetuse õpetaja Sirje Tooding

 

Kasutatud allikad:

http://mikroobidringetes.weebly.com/muumlgarbakterid.html
http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/milliseid-hernesorte-kasvatada?id=73173265