Inimese organismi ülesehitamisel on just valkudel eriline osa. Valgu olemasoluga on seotud kõik eluprotsessid: ärrituvus, toitumine, hingamine, kasvamine, arenemine, pärilikkus ja paljunemine. Valk seotuna vitamiini või mõne mikroelemendiga moodustab ensüümi. Tuhanded ensüümid on nagu väikesed töömesilased, mis aitavad meie organismi üles ehitada ja vajadusel ka vajalikul määral lammutada. Valgud on rakkude põhiliseks ehitusmaterjaliks ja osalevad elutähtsate ainete transportimisel organismis. Valgud on kaasatud antikehade tootmisse ning aitavad tagada toimivat immuunsüsteemi. Valkude tarbimine on abiks ka kehakaalu kontrollimisel, kuna tekitavad täiskõhutunde pikemaks ajaks.
Valgud annavad ka toiduenergiat, mis tagab meile jõu, liikuvuse ja kehatemperatuuri.
Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast- leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas ja puuviljas. Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast – leiduvad liha- ja piimatoodetes, avokaados, oliivides ja pähklites. Valkude osakaal peab olema 10-15 % ööpäevasest energiavajadusest.
Toidus sisalduvad valgud lagunevad aminohapeteks. Nende baasil luuakse inimorganismile vajalikud valgud. Osa aminohappeid suudab inimene endale ise sünteesida või teistest ümber kujundada. Neid aminohappeid, mida organism ise ei sünteesi nimetatakase asendamatuteks. Neid aminohappeid peavad sisaldama meie igapäevases toidus leiduvad valgud. Asendamatuid aminohappeid on üheksa: leutsiin, isoleutsiin, valiin, lüsiin, treoniin, trüptofaan, metioniin, fenüülalaniin ja histidiin.
Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas 80-100 g valku, ehk keskmiselt 0,8-0,9g valku 1 kg kehakaalu kohta. Kõvasti treeniv sportlane peaks tarbima oma kehakaalu 1 kg kohta ööpäevas isegi kuni 2 g valku. Lapsed peaksid valku tarbima täiskasvanust veidi rohkem ehk 1-1,2g valku 1 kg kehakaalu kohta ööpäevas. Ideaalne oleks kui poole sellest moodustaks loomset ja teise poole taimset päritolu valk. Kui toidus on vähe valku, langeb vastupanuvõime haigustele, häirub seedeelundkonna tegevus, vereloome, närvitalitus, pidurdub kasv ja lihaskonna areng jne. Lastel toob valgupuudus kaasa kasvu ja arengu pidurdumise. Valgupuudus võib tekkida juhul, kui menüü koosneb arvestatavas osas suhkru- ja õlirohketest toitudest nagu kartulikrõpsud, friikartulid, maiustused, suhkrut sisaldavad karastusjoogid jms.
Kahjuks on tegelikkus teine. Enamuses saame me oma vajalikud valgud loomsetest toiduainetest (liha ja – lihatooted, piim- ja piimaatooted, munad, kala jne.). Väga vähe tarbime me taimseid toiduaineid. Targad teadlased väidavad, et kui sööd ära 100 g liha, siis tuleks sinna kõrvale tarbida 300 g taimseid toiduaineid – sellist toitumist võib nimetada tasakaalustatud toitumiseks.
Parimad taimsed valguallikad on roheline hernes, põlduba, aeduba, munguba, sojauba, läätsed, kikkherned, nuikapsas, küüslauk, porrulauk, tatar, kaer, nisuidandid, kõik pähklid ja mandel; kanepi, lina ja seesami seemned ning amarant. Kui menüü sisaldab aga igapäevaselt nii kaun- kui ka teravilju, siis täiendavad erinevate valkude aminohappelised koostised üksteist. Taimsed valgud sisaldavad ka kõiki vajalikke aminohapped. Süües mitmekesist taimset toitu saavad erinevad aminohapped täiendada üksteid ning anda nii kehale vajalikke toitaineid. Kaunviljad on eriti populaarsed taimetoitlaste seas, kuid neid peaks sööma kõik, sest need sisaldavad palju valke ja vähe rasva. Kaunviljades olevad valgud on paremini omastatavad kui neid süüa koos piimatoodete ja munaga. Loomset valku ei tohiks küll menüüst täiesti välja lülitada, sest sellest saame asendamatuid aminohappeid, kuid sellega liialdamine võib organismi asjatult kurnata ja viia lõpuks hoopis tõsisemate terviseprobleemideni. Seevastu taimne valk on kehale lihtsamini seeditav ja sisaldab samuti mitmeid olulisi ühendeid.
Meie ise saame oma tervist mõjutada 40-50 protsendi ulatuses. Ülejäänu sõltub pärilikkusest, keskkonnast ja ka meditsiinist. Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendi naudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime ja hea tervise. Hiljuti USAs tehtud uuringust selgub, et taimsete valkude tarbimine võib olla tervisele kasulik ja pikendada eluiga.
Ülevaate andis õpetaja Toivo Niiberg
Foto allikas: https://pixabay.com/en/photos/cooking/