Selleks aastaks on meie “Sõprusetera“ projekt läbi saanud. Tingimused olid uued kuna kuri viirus muutis meie kõigi elukorraldust. Rõõm on siiski näha, et ka keerulistes oludes olid paljud leidnud võimaluse katseandmeid koguda ja ka meile saata.

Meile saadetud katseandmete põhjal koostasime väikse kokkuvõte. Selle alusel saate oma andmeid võrrelda ja mõlgutada mõtteid, et kuidas teil siis herneste kasvatamine õnnestus. 🙂

Katseandmed edastas meile 81 rühma/klassi. Kõige varasem külv tehti 11. veebruaril. Katse lõpuni õnnestus kasvatada keskmiselt 70% hernetaimedest. Selles arvestuses on nii lillhernes kui ka aedhernes. Halvemini pidasid need taimed vastu, kelle seemneid külvil leotati. Kõige paremini kasvas leotamata seemnetest ´Erme´ taimed. Nendest õnnestus katse lõpuni kasvatada 76% taimedest.

Keskmiselt kulus aedhernel külvist tärkamiseni 6 päeva. ’Erme’ seemned, mida polnud leotatud, tärkasid pisut aeglasemalt ehk 7 päevaga. Leotatud ja leotamata ’Valma’ seemnetel, katses erinevust välja ei paistnud. Sort ’Valma’ seemned tärkasid mõlemad keskmiselt 6 päevaga.

Esimene õis avanes kiiremini sordil ’Erme’. Selleks kulus keskmiselt 50 päeva. Samas avanes ’Valma’ õis keskmiselt alles 53 päeval peale külvamist.  Lillherne õite avanemiseks kulus, võrreldes aedhernega, aega rohkem. Lillherne esimene õis avanes keskmiselt 61 päeva pärast seemnete külvamist.

Lillherne õisi õnnestus näha vaid 7 osalenud rühmal/klassil. Lillhernes tärkas 65 osalejal 81-st, ehk 80%. Olgu siinkohal veel meelde tuletatud, et lillherne seemneid me ei leotanud.

Viljad valmisid projekti keskmisena mõlemal aedherne sordil võrdselt. Keskmiselt kulus külvist viljade valmimiseni aedhernel 65-66 päeva. Õite arv, nagu ka õite avanemine oli mõlemal aedherne sordil võrdne. Keskmiselt oli aedherne taimel katse perioodil 5 õit. Keskmine viljade arv oli suurem aedherne sordil ’Erme’. ’Ermel’ kasvas katseperioodi jooksul keskmiselt 4 kauna ja ’Valmal’ aga keskmiselt 3 kauna.

Kõige kõrgem aedhernes (katse lõpus – 4. mai seisuga), oli 148 cm ja kõige lühem 20 cm. Lillhernes oli keskmiselt aedhernest mõnevõrra madalama kasvuga. Kõrgeim oli 105 cm ja madalaim 12 cm. Keskmine kõrgus ’Ermel’ oli 71 cm ja ’Valmal’ 62 cm. Lillherne keskmine kõrgus katseandmete edastajate lõikes oli 67 cm.

Kõige tublimad ja hoolsamad hernekasvatajad olid Põlva Lasteaia Mesimumm, Sinilille rühma lapsed. Neil õnnestus saada ’Erme’ taimedelt 16 (külv leotatud seemnetega) ja 18 (külv leotamata seemnetega) kauna. ‘Valmalt’ saadi 16 (külv leotamata seemnega) ja suisa 26 (külv leotatud seemnetega) kauna.

Kokkuvõte

Järelduseks võib öelda, et sort ’Erme’ puhul tärkasid leotatud seemned päeva võrra varem. ’Valmal’ seemnete leotamine tärkamise kiirusele mõju ei avaldanud.

Paljudes näitajates oli nii ’Erme’ kui ka ’Valma’ võrdsed sordid (viljad valmisid samaaegselt, õite arv ja taimede vastupidavus katse lõpuni). Samas esines ka mõningaid erinevusi, nagu ülaltoodud andmetest välja tuli.

Lillherne seeme tärkas aeglasemalt kui aedherne seeme. Katses kasutatud lillherned ja aedherned kasvasid keskmiselt sama kõrgeks.

 

Suur suur aitäh kõikidele väikestele ja suurtele hernekasvatajatele ning juhendajatele!

Katse kokkuvõtte koostas õpetaja Kaarel Pent