Kanntaim e. kannpõõsas – Nepenthes

Päritolu: 70 liiki troopilises Aasias, Seiselli saartel, Madagaskaril, Austraalias ja India arhipelaagis (Borneo). Esimesed kanntaimed avastati ja kirjeldati eurooplaste poolt Madagaskari saarel 17.saj keskel, euroopasse jõudsis nad 18. saj. keskel ja alles möödunud saj. algul hakati neid Inglismaal kasvuhoonetes kasvatama. Troopilises vihmametsas võivad mõned liigid kasvada kuni 15 meetri kõrguseks.

Kirjeldus: Kannud on eri liikidel eri suuruse ja kujuga. Hübriididel 35...50 cm pikkused. Tüüpiline on ülevalt kitsama ja alt laiema kujuga kann. Kannu suudme kohal asuv kaas kaitseb vihmavee eest, mis vähendab kannu seedimisvõimet. Kannu ülesanne on putukate ligimeelitamine. Kannu tekkimisest annab märku lühikese väänlatipu paksenemine. Kann areneb kahe päevaga. Kanntaimed on kahekojalised, st. Isas – ja emasõied asuvad sama liigi eri taimedel. Kobarõisikusse koondunud õied on väikesed, kuni 3-e mm läbimõõduga.

Kasvukoht: aastaringselt soe, kõrge õhuniiskus. Palju valgust. Varjutada kevadel ja suvel keskpäevase päikese eest. Talvel lisavalgustus – värvid! Kannude moodustumine!

Hooldus: aastaringselt 20...22´C ,vajab piserdamist. Talvel akna lähedale riputada. Kaitsta ereda päikese eest. Kasvutingimustest on olulised temperatuur, õhuniiskus ja valgus. Temperatuuri järgi jagatakse 2 rühma: 1)Madalikul ja madalal mäestikes kasvavad liigid on õrnemad ja soojalembesed (siia kuuluvad ka potitaimedena kasvatatavad hübriidid). Talvel: öine temp.: 18,5`C, päeval: 27`C, suvel: öösel 21`C, päeval 38`C. Teised kõrgemalt mäestikest, pisut karmimate tingimustega kohastunud liigid. Talvel öösiti 8...12´C, päeval 18...22´C, suvel, öösel 12...15`C, päeval mitte üle 21`C.

Vesi: Kasvuajal rohkelt piserdada, pehme (lubjavaba) kastmisveega.

Väetamine: Kasvuajal piisab putukatest, kes kannu tee leiavad.

Ümberistutamine: igal aastal ettevaatlikult, juuri vigastamata

Muld:sõnajalajuured, sõre kanarbiku- või lehemuld, turbasammal, liiv, sarvelaastud, puusüsi või peenest männikoorest, turbasamblast, tamme- või pöögilehtedest, perliidist ja puusöetükkidest segu. Rippkorvi põhja drenaaz.

Paljund.: Taalvel või kevadel tagasilõikamisega saadud pistikute teel. Pistikud juurduvadalt soojendusega (30´C) pistikulavatis 8 nädalat.