Valitsussektori majanduslikud funktsioonid

.
Reaalses majanduses ei toimi turg ideaalselt, turukonkurents on sageli piiratud, ühiskonnale vajalike hüviste pakkumine on ebapiisav ning tootmistegevusega kaasnevad negatiivsed välismõjud vähendavad ühiskonna heaolu.
Kuna turusüsteem ei ole täiuslik, siis loetakse vältimatuks vajaduseks ühiskonnapoolset sekkumist paljudesse protsessidesse, mille tagajärjed ei ole ühiskonnale vastuvõetavad.
Järgnevalt käsitletaksegi valitsussektori majandustegevuse üldidi eesmärke ja sellega seotud rahanduslikke aspekte.
.
Valitsussektor koosneb mitmesugustest ühiskonna toimimiseks vajalikest institutsioonidest: keskvalitsusest, kohalikest omavalitsustest ning mitmesugustest avalik-õiguslikest institutsioonidest ja asutustest.
Nüüdiskeskkonna valitsussektori majandusega seotud tegevusvaldkonnad on järgmised:

1. Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine

s.o. mängureeglite kehtestamine kõikidele majandussubjektidele. Valitsussektor määrab seaduste kaudu kindlaks ettevõtluse õiguslikud alused, sätestab töövõtjate ja tööandjate kohustused, reguleerib turukonkurentsi, tarbijate õigusi jne. Selgepiiriline ja adekvaatne õiguskeskkond soodustab efektiivset majandustegevust ja ühiskonna stabiilsust.

2. Ressursside efektiivse paigutamise tagamine

Turuprotsesside tulemusel on ressursid paigutunud ühiskonna seisukohalt sageli ebaefektiivselt, mistõttu ei tagata paljude eluvaldkondade vajalikku arengut. Seetõttu on valitsusektori üheks ülesandeks ressursside ja investeeringute suunamine ka nendesse tegevusvaldkondadesse (infrastruktuur, haridus, meditsiin jm.), mida erasektor ei rahasta piisavalt.

3. Majandusliku stabiliseerimise funktsioon

Selle tegevuse eesmärgiks on majanduskasvu soodustamine ja negatiivsete protsesside pidurdamine või nende tagajärgede pehmendamine. Nii näiteks tegeleb valitsussektor tööpuuduse vähendamisega ja inflatsiooni pidurdamisega, välismajandusliku tasakaalu saavutamisega ja regionaalsete erisuste vähendamisega. Efektiivne majanduspoliitika on suuteline pehmendama negatiivsete valulikkust ühiskonnale.

4. Ümberjaotusfunktsioon

Valitsussektor kasutab mitmesuguseid vahendeid (makse, toetusi jt.), mis tagavad tulude ühtlasema ja seega paljude arvates ka õiglasema jaotuse ühiskonnaliikmete vahel. Heaoluühiskond on huvitatud kõigi oma liikmete kindlustamisest vajaliku meditsiiniabi ja kooliharidusega, samuti hoolitsemisest nende inimeste eest, kes ei ole võimelised iseendaga toime tulema. Ühiskonna erinevate tulurühmade vastuolu püütakse tasandada nii otseste toetustega vähese sissetulekuga inimestele kui ka maksusüsteemis peituvate võimalustega jaotada tulusid ümber jõukamatelt vaesematele ühiskonnaliikmetele.

5. Turukonkurentsi kaitse ja soodustamine

Valitsuse ülesandeks on jälgida, et kõigile turusubjektidele oleks tagatud võimalus tegutseda võrdse konkurentsi tingimustes. Selleks on kehtestatud enamikes riikides turukonkurentsi kahjustava tegevuse piirangud. Samas lubab riik valdkondades, mis ei paku eraettevõtjatele majanduslikku huvi, tegutseda loomulikel monopolidel. Sisuliselt valitsus ühiskonnastab osa sektoreid, võttes need oma kontrolli alla, kui see osutub majanduslikult või sotsiaalselt efektiivseks. Näiteks on tavaliselt riiklikus omandis paljud majanduse infrastruktuuri harud (raudteed, elektrijaamad jm), et tagada nende oluliste ettevõtete toimimine kogu ühiskonna vajadustest lähtudes.