Haigused

Nartsissi-hahkhallitus (Botrytis narcissicola)

Nartsissi tõusmed on kollakad ja deformeerunud. Nende tippudel on hallid tolmava kirmega mädanikulaigud. Lehealuse mädanemise tõttu tõusmed lamanduvad. Täiskasvanud lehtedelon suured ja helepruunid märguvad laigud, mis niiskes keskkonnas kattuvad halli kirmega. Õie kattelehtedel ja lisakroonil on esmalt vesised läbipaistvad, hiljemhelepruunid kuivanud plekid. Sibula soomuste vahel, mõnikord ka kannal esinevad väikesed, mustad seenemügarad. Säilitamisel moodustuvad nakatunud sibulal pruunikad kuivmädaniku laigud.

Tõrje

• Halvasti tärganud sibulad üles võtta ja hävitada.
• Enne maha panekut puhtida sibulaid selleks ettenähtud preparaadiga.
  
• Sibulate koristamisel vältida vigastusi.
  
• Haiged sibulad koristamise ajal kõrvaldada, terved õigeaegselt kuivatada ja säilitada kuni maha istutamiseni (augustis) kuivas õhurikkas ruumis +20-22 ^oC.
  

Rohehallitus (Penicillium corymbiferum)

lehed kolletuvad, õied avanevad puudulikult või ei avane üldse. Sibulatel on laialivalguvad kollakaspruunid laigud, mis on kohati kaetud sinakasrohelise hallituskirmega. Rohehallitus kahjustab nartsissisibulaid peamiselt säilitamise ajal niiskes ja jahedas ruumis. Siis tekib ka sibulasoomuste vahele sinakasroheline või rohekaskollane hallituskirme. Haigus kahjustab peamiselt hahkhallitusest tabandunud või kahjuritsest vigastunud sibulaid.

Tõrje

Sama, mis nartsissi-hahkhallituse korralgi.

Fusarioos (Fusarium oxysporum f. sp. narcissi)

Nartsisside leheotsad kolletuvad, hiljem pruunistuvad. Õienupud ei avane. Juured on pruunistunud ja kõdunenud. Taimed närbuvad. Kahjustatud sibulatel on punakas- või tumepruunid laigud, mis paiknevad enamasti kanna piirkonnas. Laugud on näha pärast välimiste kuivanud soomuste eraldamist. Soomuste vahel on valkjasroosa seeneniidistik. Nakatunud sibulad pehmenevad ja kõdunevad säilitamisel. Fusarioos kahjustab nartsissisibulaid üksnes siis, kui nende ülesvõtmisele eelnenud ajal ja säilitamise ajal on olnud liialt kõrge temperatuur ja suur õhuniiskus.

Tõrje

• Haiged taimed koos mullapalliga hävitada.
  
• Pärast nartsissisibulate ülesvõtmist nad korralikult kuivatada.
  
• Sibullilli samal kohal mitte kasvatada mitte enne 4-5 aasta möödumist.
  

 

Kahjurid

Sibulasirelane (Eumerus strigatus)

Nartsissikärbes (Lampetia equestris)

Taimed ei tärka või on kidura lehestikuga ega moodusta õisi. Sibulad on seest pehmed, kõdunenud ja näripuruga täidetud. Neis kaevandavad 8-10 mm pikkused kollakaspruunid, lameda kortsulise kehaga vaglad, kelle tagakeha tipul on kitiinsed jätked (sibulasirelane). Mitu korda harvem kahjustaja on nartsissikärbes. Tema vaglad on silindrilised, valkjad kuni kollakad, 15-18 mm pikad. Sibulasirelase vaklu on ühes sibulas 15-20, nartsissikärbse vaklu aga 1 või 2. Sibualsirelane talvitub kolmanda kasvujärgu vaglana sibulas või mullas. Valmikud ilmuvad juunis, kui keskmine õhutemperatuur tõuseb üle +15 ^oC. Nende munemisaeg on pikk. Üks isend muneb 60-120 muna taime lähedale mullatükikeste alla või sibulakaelale. Koorunud vagalad tungivad sibulasse, enamasti selle ülemisse ossa ja toituvad seal umbes 30 päeva.Sõrmega vajutades tunduvad kahjustatud sibulad sügisel kaela ümbruses pehmed.

Tõrje

• Tärkamata või halvasti tärganud sibulad võtta mullast välja ning hävitada.
  
• Kahjustatud sibulad prakeerida enne maha istutamist.
  
• Nartsisse samal kohal mitte enne 4-5 aasta määdumist kasvatada.
  
• Vältida tuulevaikseid kasvukohti.
  
• Katta nartsissipeenrad turbaga. Turbasse need kahjurid ei mune.
  
• Taimejäänused koristada ja hävitada.