Paljundamine sibulakogumike jagamisega

See paljundamisviis on sibullilledele loomulik, lihtne ja ökonoomseim. Uute sibulate mass ja hulk sõltuvad emasibula suurusest, vanusest, liigist ja sordist, aga suurel määral ka kasvukohast ning agrotehnikast. Soodsates tingimustes kasvav nartsiss annab lookulikul paljunemisel 2...10 noort sibulat. Need istutatakse peale emasibulast eraldamist paljunduspeenrale 2...3 aastaks, kus neist kasvavad ümarsibulad, mis õitsevad järgmisel kevadel ja muutuvad ise emasibulaiks, hakates moodustama uusisibulaid.

 

Joonis 4. Nartsisside paljundamine tütarsibulatega (Bradley, 2008. lk 94).

 

 

 

Paljundamine sibulapistikutega

Nartsissisibula ehitus võimaldab sibula tükeldamise teel saada kiiresti suuremal arvul tütarsibulaid. Paljundamiseks valitakse ümarsibulad. Sibulad desinfitseeritakse ja puhitakse ning lastakse taheneda, misjärel nad lõigatakse sektoriteks. Igale sektorile peab jääma osa sibulakannast, mis hoiab sibulasoomuseid koos. Lõikepind puistatakse üle söepuruga. Pistikud asetatakse pistikukasti tipud substraadi pinnale asetatuna. Kast kaetakse kilega või klaasiga ning asetatakse jahedasse kohta. Talveks kast kaetakse multšiga, mis kevadel eemaldatakse. Juuni lõpuks on moodustunud väikesed 1...3cm läbimõõduga ümarsibulad. Desinfitseeritud sibulatükid võib ka niiske liivaga või vermikuliidiga täidetud kotti panna. Sellisel juhul hoitakse sibulapistikuid koos kotiga soojas ja pimedas ruumis. Umbes 12 nädala möödused, kui nähtavale ilmuvad noored sibulakesed, istutatakse pistikud pottidesse või kastidesse.

 

 

Joonis 5. Sibultaimede paljundamine sibulapistikutega (Bradley, 2008. lk 98).