Nartsissid on vastupidavad, vähenõudlikud ja neid võib kasvatada igas aias. Kasvukohana eelistab päikeselist kuni poolvarjulist, vett hästi läbilaskva, viljaka ning sõmera pinnasega parasniisket kasvukohta. Mullal peavad olema head füüsikalised omadused, et sibulatel ei oleks niiskuse- ega õhupuudust. Kvaliteetsemaid sibulaid saab siis kui nartsisse kasvatatakse kergel toitainete- ja huumusrikkal, varakevadel niiskel, suvel kuivemal mullal.

Nartsissid taluvad happelist mulda (pH 5.0...6.5). On valguslembesed, aga lepivad ka poolvarjulise kasvukohaga. Vajavad külmade tuulte eest kaitstud kohta. Kasvuala olgu tasane või väikese kallakuga lõunasse, et sinna vesi ei koguneks ja muld kiiremini soojeneks. Liigniiskes mullas vettivad sibulad kergesti.

Sibullillede veetarbeks loetakse keskmiselt 3mm päevas. Kõige tundlikumaks loetakse sibullilli veepuuduse suhtes õitsemise ajal ja vahetult pärast seda.

Nartsissisibulate parim istutamise aeg on august. Siis jõuab sibul kindlasti enne tugevamate külmade tulekut juurduda. Parim mullatemperatuur juurdumiseks on +10-15 ^oC. Juurte endi kasv vältab aga kuni mulla tulekuni. Mida pikemaks aga juured kasvavad, seda tugevamd on hiljem ka taime maapelased osad. Sibulad istutatakse vähemalt kolmekordse sibula läbimõõdu sügavusse.Istutamisel jäetakse vahekauguseks 5-15 cm. Hilja istutatud sibulaid tuleb talveks katta. Selleks sobivad hästi näiteks kuuseoksad.

Üks peamisemaid hooldustöid on väetamine. Väetamisel tuleb lähtuda asjaolust, et nartsissi kui sibultaime vegetatsiooniperiood on suhteliselt lühike ja taimede areng kiire. Esialgu toitub taim sibulavarudest ning vegetatsiooniperioodi algul antud väetised kasvu oluliselt ei mõjuta. Väetiste andmisel tuleb arvestada toiteelementide sisaldust mullas. On kindlaks tehtud sibullilledele vajalik makro- ja mikroelementide sisaldust mullas. Sügisel enne istutamist peab muld sisaldama toiteelemente (mg/l): N- 90...120; P- 200...40; K – 300...450; Ca – 4000...6000; Mg – 600...1000; Fe – 800...1600; Mn – 60...120; Zn – 20...40; Cu – 4...8; B – 1...2; Mo – 0.04...0.20. Orgaaniliste väetiste kasutamisel pole tarvis mikroelemente lisada, kuna orgaaniline aine sisaldab ise taimedele vajalikes kogustes mikroelemente.

Pärast taimede õitsemist säilitavad lehed oma rohelise värvuse veel mõne nädala, seejärel hakkavad nad kolletuma. Lehted võibki taimedelt ära lõigata pärast kolletumist.

Oluline on ka kastmine, eriti kui vihmavaeseks kujuneb just maapealsete osade kasvamise ja õitsemise aeg.

Taime dekoratiivse välimuse säilitamiseks on hea ka äraõitsenud õie- ja õisikuvarred ära lõigata. Samuti soodustab see taime järgmise aasta õitsemist.