Survetõrje
Erinevad taimeliigid avaldavad koos kasvades
üksteisele teatud survet. Tugevam surve on sellel, mille kasv on
jõulisem. Lopsakalt kasvavad kultuurtaimed avaldavad survet
umbrohtudele jõulise kasvu ja parastiheda taimkatte kaudu. Kõik
abinõud, mis soodustavad kultuurtaimede kasvu, on ühtlasi ka
survetõrjevõtted.
- Otstarbekas mullaharimine. Mullaharimine on kõikide agrotehniliste võtete alus. Sellest sõltub ülejäänud võtete mõjulepääs ja on olulisem survetõrjevõte.
- Väetamine. Väetamine ei ole otseselt survetõrje võte, sest ka umbrohud kasutavad väetisi ja nendegi kasv on lopsakam hästi väetatud mullas. Kui väetisi on kasutatud õigesti, nii et see paneb kultuurtaimed lopsakalt kasvama, on see survetõrje võte.
- Õige külviaeg. Kultuurtaimede optimaalsel külviajal jõuavad nad umbrohtudest ette, pääsevad mõjule ja avaldavad survet hiljem tärkavale umbrohule.
- Õige külviviis. Kujundab kultuurtaimede optimaalse kasvamise tiheduse, olles seega survetõrje võtteks.
- Liigniiskuse kõrvaldamine. Liigniiskes mullas ei kasva kultuurtaimed hästi, paljud umbrohud on kohanenud selliste tingimustega ja võivad kasvada üsna lopsakaks. Liigniiskuse kõrvaldamisega paraneb kultuurtaimede kasvukeskkond ja seega toimub surve avaldamine umbrohtudele.
- Liigse mulla happesuse kõrvaldamine. Kultuurtaimedele on vajalik luua optimaalne mulla happesus, taimed kasvavad hästi ja avaldavad oma lopsaka kasvuga umbrohtudele survet.
- Tugev ja parastihe kultuurtaimede seis. Üksikud taimed võivad küll kasvada lopsakalt, aga kui nad ei suuda siiski pinda palju katta, jääb umbrohtudele hea võimalus kasvamiseks. Ainult tihe ja jõulise kasvuga kultuur suudab avaldada piisavat survet umbrohtudele.
- Otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras. Eri umbrohud kasvavad koos just nende kultuuridega, millega nad on kohanenud. Sellepärast samade kultuuride korduv kasvatamine soodustab, viljavaheldus aga takistab umbrohtude levikut.