Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming – kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C

Nn. kasvuhooneefekt – atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas – lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist).

Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H₂O), süsinikdioksiid (CO₂), metaan (CH₄), dilämmastikoksiid (N₂O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon.

• Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO₂-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri vahelisest aastasest gaasivahetusest, aga siiski on aineringed häiritud.

• Umbes kolmandik metaanisaastest tuleb looduslikest bakteriaalsetest protsessidest (soodes, tundras). Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest.

• Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest, neid lendub fossiilsete kütuste ja biomassi põletamisel ning lämmastikväetiste kasutusel.

Lämmastikoksiidid hapestavad, suurendavad osooni sisaldust maapinna lähedal ja võimendavad seeläbi kasvuhooneilmingut.

• CFC-ühendid: freooni lendub aerosooldeodorantidest, külmutusseadmetest jne.

Niisiis praeguse inimkonna tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Kuna gaasid levivad atmosfääris väga kiiresti ja avaldavad ulatuslikku globaalset mõju, siis on nende vähendamine kõikide riikide ülesanne.