Osooniaugud

  • Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest
  • Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 mg/m3) on 20-26 km kõrgusel, osoonikihi paksus on seal normaaltingimustele taandatult 0,2-0,7 cm. Kõige rohkem on osooni atmosfääris polaaraladel talvel (kuni 0,000002 mahu%) ja kevadel (0,000007 mahu%).
  • 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel – nn. osooniaugud – seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega.
•Osoonikihi säilimiseks on vastu võetud Montreali protokoll, mis reguleerib osooni lõhkuda võivate ühendite kasutamist. Oluliselt on piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid
iDevide ikoon Maa ilma osoonita
Mis juhtuks, kui osoonikiht üldse ära kaoks - kas me saaksime Maal elada ja mis juhtuks meie elusloodusega
« Eelmine | Järgmine »