Kähar hosta (Hosta crispula)

See liik on leitud Jaapanist. Eestis on ta laialt levinud. Taim võib kasvada 50-70 cm kõrguseks. Lehed on kuni 20 cm pikkused ja 10 cm laiused. Rohelised lehed on südajad, teritunud tipuga ja valge lainelise servaga. Juunis ilmuvad taimedele helelillad õied.  Õied paiknevad õisikus, mille varre kõigus võib ulatuda kuni 90 cm-ni. On tundlik tugevate tuulte suhtes. Kähar hosta on hostadest kevadel üks varajasemaid tärkajaid, mistõttu võib kergesti saada öökülmadest kahjustatud.

Fortune'i hosta (Hosta fortunei)

Sellel liigil on kuni 30 cm pikkused südajad või südajasovaalsed lehed, mis on värvuselt sinakasrohelised. Lehtede laius on kuni 20 cm. Õisikud võivad kasvada kuni 100 cm kõrguseks. On aretatud palju haljastuses kasutatatavaid ja hinnatud sorte.

Süstjalehine hosta (Hosta lantcifolia)

Pärineb Jaapanist. Ta on keskmise kasvuga liik, mis kasvab kuni 40 cm kõrguseks. Lehed on süstlehisel hostal läikivrohelised, teravatipulised, 15 cm pikkused ning umbes 5 cm laiused. Õisikuvarred võivad kasvada kuni 50 cm kõrguseks. Õied on lillakassinised.

Kääbushosta (Hosta minor)

Kääbushosta on nõrgakasvuline liik, mis pärineb Koreast, kuid teda on leitud ka Jaapanist. Lehed on umbes 8 cm pikkused ja 5,5 cm laiused. Lehed on laiovaalsed kuni südamekujulised. Lehetipp võib olla teritunud. Õisikuvarred võivad kasvada kuni 60 cm kõrguseks. Õied on violetsed ja võib õitseda suve jooksul mitu korda. Kevadel tärkab hiljem võrreldes teiste hostaliikidega. Sobib kasutada kiviktaimlas ja taimekastides.

Teelehine hosta (Hosta plantaginea)

See liik pärineb Hiinast. Lehed on laiad, südajad kuni munajad ja kergelt teritunud tipuga. Läikivad lehed on õhukesed, kergelt lainelise servaga, umbes 20 cm pikad ja 15 cm laiad. Õisikuvars võib kasvada kuni 60 cm kõrguseks. Õied on valged. Õitseb öösel ning on hea aroomiga. Teelehine hosta pole Eestis kuigi levinud.

Sinihall hosta (Hosta sieboldiana)

Sinihall hosta pärineb Jaapanist. Taime kõrgus võib olla umbes 50 cm. Heades tingimustes võib lehe pikkus ulatuda samuti 50 cm-ni ja selle laius kuni 30 cm-ni. Lehed on suhteliselt suured, kobrulised, sinakasrohelised, kaetud vahakirmega. Õied on lavendlisinised. Õitseb juuni lõpust kuni juuli keskpaigani. Kasvab hästi varjus ja poolvarjus. Teod kahjustavad teda võrreldes teiste hosta liikidega suhteliselt vähe. On aretatud palju sorte.

Lainjas hosta (Hosta undulata)

Lainjas hosta pärineb Jaapanist. Taimed kasvavad umbes 40 cm kõrguseks. Lehed on ovaallantsetjad kuni lantsetjad-elliptilised 5-9 cm laiused. Lehed on käändunud, roo ümbert valged, servadest rohelised. Violetjad õisikuvarred kasvavad umbes 70-80 cm kõrguseks. Õitseb juuli keskpaigast augusti keskpaigani. Kasvab hästi poolvarjulistel kohtadel. Paljuneb aeglaselt. Vajab regulaarset jagamist.

Laiuv hosta (Hosta ventricosa)

Pärineb Hiinast ja Põhja-Koreast. On tugevakasvuline liik. Kasvab kuni 60 cm kõrguseks. Õisikuvarred võivad kasvada kuni 90 cm kõrguseks. Lehed on kergelt lainjad, laiovaalsed kuni ellipitilised. Lehed kasvavad kuni 25 cm pikkuseks ja 20 cm laiaks. Õied on violetsed. Laiuv hosta on üks rikkalikumalt õitsev hosta liik. Võib kasvada nii varjus kui ka poolvarjus.