Liiliate perekond kuulub liilialiste (Liliaceae) sugukonda. Algselt tähistas Lilium valget liiliat Lilium candidum, mis oli üks tuntumaid. Tema kujutist kasutati vappidel, ehitusornamentikas. Liilatest on loodud palju luuletusi ja legende. Hiljem kasutas valge liilia sümboolikat ristiusk. valget liiliat peeti puhtuse, süütuse ja pühaduse sümboliks. Teda nimetati sageli ka madonnaliiliaks. Liilia perekonnas on teada umbes 105 liika, mis pärinevad Euroopast, Aasiast, Põhja.Ameerikast. Liiliate lemikkasvukohad on küllaldase niiskusega mägimetsad, üksikud on stepiliigid ning vähesed kasvavad niisketel aladel.

Liiliad on olnud ammustest aegadest tuntud ka kui ravi- ja toidutaimed. sel eesmärgil kasutati kohalikke liilialiike, mida saadi loodusest. Hiljem hakati neid ka aedades kasvatama. Ravimeid valmistati liilia sibulatest ja õitest. Neist saadi õli põletiku- ja valuvaigistavate salvide valmistamiseks. Browni liiliat kasutatakse Hiina meditsiinis köha ravimina. Lõhnavat õli kasutati vanal ajal ka keha puhastamiseks ja lõhnastamiseks. Ravimeid saad veel ka liilia lehtedest ja seemnetest.

Kuna liilia sibulad sisaldavad tärklist, siis on neid kasutatud toiduks. Keedetud sibulad meenutavad maitselt kartulit. Toiduks on liiliaid enam kasutatud Hiinas, Jaapanis, Siberis ja Vahemeremaadel. On teada, et musitses Egiptuses söödi valge liilia sibulaid, Kreekas ja Roomas oli ta aga rohkem ravimtaimena tuntud. Söödavad on kirju liilia, tiigerliilia, kuldvööt-liilia, Hansoni liilia, Browni liilia jt liikide sibulad. Jaapanis kasvatati veel 18. sajandi lõpul Hansoni liiliat kui juurvilja.