Liiliatele sobib eelkõige päikeseline või veidi varjuline kasvukoht, mis on kaitstud tugevate tuulte ja öökülmade eest. Päris lauspöikeselist kuuma ja kuiva kasvukohat liiliad ei talu. Sellises kasvukohal lõppeb nende õitsemine kiiremini, samuti pleekub seal õite värvus. Samuti ei sobi liiliatele niiske kasvukoht, kus nad natatuvad kergesti haigustesse. Parim kasvukoht oleks keskpäevase kerge varjuga koht. Poolvarjulises kohas on õite värv säravam. Eestis levinud liikidest on valguslembelisemad tuliliilia, valge liilia, longusõieline liilia, leekliilia, ühevärviline liilia, ahtalehine liilia, kuningliilia. Varju taluvad on Hansoni liilia, kirju liilia, ratasliilia, Maximowiczi liilia, tiigerliilia, Sargentia liilia ning enamik Ameerika ja Kaukaasia päritoluga liike.

Liiliate kasvukoht ei tohiks olla suurte puude all, sest õhk seal ei liigu, samuti võtavad puude juured omastavad mullast väga hästi toitaineid ja vett. Kuigi liiliate maapealsed osad eelistavad sooja ja tuulevarjulist kohta, ei sobi neid siiski kasvatada müüride, hekkide ääres, kus võib tekkida ülekuumenemine. Liilia sibul ja verrejuured vajavad tunduvalt jahedamat keskkonda kui maapealne osa. Mullatemperatuuri saab reguleerida multši kasutamisega. Liiliate ümbruse võib katta nt komposti, neutraliseeritud turbakihiga.

Liilia sibulad ja juured on ülitundlikud õhupuuduse ja ka liigniiskuse suhtes. Nad ei talu pinnasel seisvat vett. Muld peaks olema parajalt niiske ja hea drenaažiga. Samuti ei sobi liiliate kasvatamiseks rsked savikad mullad, mis samuti kipuvad olema liigniisked ja halva õhustatusega. Selliste muldade korral tuleb rajada drenaaž, parandada mulla struktuuri. Kõrge põhjaveeseisu korral on soovitatav liiliaid kasvatada kõrgendatud peenardel.