Sibul on maa-alune lühivõsu, mis koosneb lühikestest lamedast kettataolisest varreosast ehk sibulakannast ja sellele kinnituvatest tihedalt asetsevatest sibulasoomustest, mis kujutavad endast muundunud lehti, millesse kogunevad säilitusained ja mis on seetõttu lihavad. Sibulakanna alumise osa külge kinnituvad pikad peenikesed juured. Sibul koosneb kontsentriliselt asetsevatest soomustest. Sellise ehitusega sibulaid nimetatakse ketassibulateks.

Lihavsoomuseid on nartsissisibulas palju, 7...14. Nende kaenlasse asetsevad tütarsibulad. Sibulat ümbritseb väljastpoolt tihe kattesoomus. Nartsissisibul ei sure pärast aastast kasvuperioodi vaid uueneb igal aastal seestpoolt väljapoole sibula keskmesse uuenemispunga moodustumise teel. Iga-aastane vegetatiivpungade uuenemisega kaasneb sibulasoomuste järk-järguline uuenemine. Vanade soomuste surres sureb ka neile vastav sibulakanna osa, mis võimaldab tütarsibulatel emasibulatest eralduda. Sageli on sibulad mitme tipuga. Viimased koosnevad mitmest alusel kokku kasvanud sibulast, mida ümbritseb ühine kattesoomus.

Pärast maapealse osa kasvu lõppemist on sibul näiliselt puhkefaasis. Sel ajal areneb tema lihavsoomuste keskel sibula keskosas, sibulakanna tipus pungake (vegetatiivpung ehk arenemispung). Kevadeks areneb ja kasvab sellest taime maapealne võsu lehtede ja õit kandva varrega. Vegetatiivpungad on ka kõigi tütarsibulate südamikeks. Nartsissi võsu kasvab septembris sibulakaelani ning oktoobris ja novembris kuni mullapinnani. Kui temperatuur langeb alla 0^oC ning muld külmub, siis võsu kasv peatub. Kevadel, kui muld soojeneb, hakkab võsu uuesti kiiresti kasvama. Lehed ilmuvad sibula seest koos õie- või õisikuvarrega. Pärast õitsemist on lehed rohelised veel mõne nädala ning seejärel kolletuvad.

 

 

Juurestik koosneb kuni 120-st 20...40cm pikkusest paljast juurekarvakesteta hargnemata narmasjuurtest. Juurestiku hulgas võib leida mõne märksa jämedama kortsulise nn kroogitud tõmbejuure, mille ülesandeks on sibula tugev muldatõmbamine ja õiges asendis hoidmine. Tõmbejuured on lühiealised, eksisteerivad sibula juurdumise ja juurte kasvamise ajal 1.5...2 kuud.

Juured kasvavad tiheda pärjana lameda kettakujulise sibulakanna, moodustavad ja arenevad sibulavarude arvel, nende iga on 12 kuud. Vegetatsiooniperioodi lõpul juurekava ei sure korraga nagu enamikel sibullilledel vaid vahetub juuli ja augusti jooksul aeg-ajalt uute vastu. Samal ajal lehestik lamandub, kolletub ja kuivab. Lehestiku täieliku suremise ajal on suurem osa juuri asendunud uutega ning taime maapealse osa kuivamise ajaks on sibul juba uuesti tugevalt juurdunud.

Tuleb olla väga tähelepanelik, et sibulate väljakaevamisel ja hoidlas säilitamisel ei kahjustata kasvama hakkavaid juureotsakesi. Rebitud ja vigastatud juurte asemele uusi ei kasva, taimel tuleb kogu vegetatsiooniperiood läbida puudulikult arenenud või vigastatud juurtega.