Parterpeenrad

Renessanssajastust kasvasid välja mitmesugused peenratüübid, mis on kasutusel ka tänapäeval:
  1. parterpeenrad
  2. bordüürid

 

1. Parterpeenrad

Parter (pr. parterre) - minimaalsete vertikaalsete vahenditega kujundatud horisontaalne pind, milles kompositsiooni põhimiku loovad taimed.

Tasasuse rõhutamiseks ja mustri loetavuse suurendamiseks moodustati parterpeenardes mustrid madalatest lilledest ning pügatud pukspuuhekkidest.

Pukspuuhekkide ja lillede (hiljem ka padjandtaimede) kõrval kasutati mitmeid värvilisi puisteaineid värviliste pindade loomiseks taimmaterjali vahele, näiteks kivisütt, kruusa, marmorpuru, klaasipuru, kiviklibu, rauapuru.

iDevice ikoon Levinuimad ajaloolised parteritüübid:
Näita Parterre de compartiment –  parterpeenrad ainult õitsvatest lilledest pilti
Parterre de compartiment – parterpeenrad ainult õitsvatest lilledest
Näita Parterre de borderie – parterpeenrad ainult pukspuust pilti
Parterre de borderie – parterpeenrad ainult pukspuust
Näita Parterre pieces coupes - lillparterid, mille servades on pukspuud pilti
Parterre pieces coupes - lillparterid, mille servades on pukspuud
Näita Parterre orangerie – pukspuuhekkidega parterid, kuhu paigutati suvel kasvuhoonetaimed pilti
Parterre orangerie – pukspuuhekkidega parterid, kuhu paigutati suvel kasvuhoonetaimed
Kaasaegsete avatud horisontaalsete pindade kujundustes kasutatakse muru, madalaid põõsaid ning tehislikke pinnakattematerjale.

Parterpeenarde lähimateks nähtusteks kaasajal võiks pidada nn. killustikpeenraid.

Killustikpeenarde loomisel saab inspiratsiooni nii baroksetest parterpeenardest kui jaapani aiakunstist, kus kujunduse loomisel on oluline osa pinnakattematerjalidel (liiv, kiviklibu, kruus).

Siiski tuleks kaasajal avatud alade pinnad teha võimalikult ökonoomselt hooldatavad. Ka puudub tänapäeval vajadus hiiglaslike keerulise mustriga pindade järele muutunud suhtumise tõttu loodusesse ja inimestesse.