Päevaliilia juurestik on lihakas, milles taaim säilitab taoitaineid ja veevarusid. Juurekaelal esineb uinuvaid pungi. Lehestik on juurmine ja tihe. Lehed on kaarduvad, pikad ja kitsad, lineaalsed, helerohelised.

Päevaliilia õied on suured, lehterjad, 6 perigoonilehega, mis asetsevad kahes ringis. Õied paiknevad kännasjas õisikus. Õiel eristatakse nelja osa: neel, silm või vesimärk, kroonleht ja kroonlehe serv. Neel asub õie südamikus, mida mõnikord nimetatakse ka keskmeks või südameks. Neel on enamasti kas rohelise, kollase või oranži värvusega. Õis ise võib olla kas ühevärviline või silmaga. Viimase all mõeldakse tumedat piirkonda neelu ümber. Mõnikord võib see olla väike või kitsas kuid mõningal juhul aga võib silm hõlmata suurema osa kroonlehtedest. Kui neelu ümbritsev kujund on kroonlehtede põhivärvusest heledam, siis nimetatakse seda vesimärgiks. Ka kroonlehtede servad võivad olla selle põhivärvist erinevad. Ka õie värvus pole paljudel sortidel ühetooniline. Õis võib olla terve, nn lõigatud või pitsilise servaga. Õied võivad olla lihtsad või täidised. Üks õis on avatud vaid ühe päeva. Kuna aga ühel õievarrel asetseb mitu õit, mis avanevad järk-järguliselt, õitsebki taim pikemalt kui üks päev või nädal.