Klassifikatsioon
Päevaliiliate rühmad
Õite kuju järgi paigutatakse päevaliiliad järgmistesse rühmadesse:
Lihtõielised ühevärvilised päevaliiliad
See rühm on oma laia värvivaliku tänapäeval üks populaarsemaid. Nende päevaliiliate õied on enamasti kollased, oranžid ja roostekarva, samuti esineb punast, roosat, lillat, purpurjat ja lavendlisinist, valget ning mustjaid toone.
Värvilise silma ja servaga päevaliiliad
Need sordid pärinevad liikidest, mille õiesüdamik on põhitoonist veidi tumedam. Silm võib tänapäeva sortidel olla väga erineva suurusega. Ta võib hõlmata väikese osa õie keskosast või võtta enda alla pea-aegu kogu kroonlehe. Aretustöö käigus on saadud ka erineva kujuga silmi, mis võivad olla kolmnurksetest kuni ruutjateni. Kaasaegsed silmavärvid on väga intensiivse värvusega. Silma värvus tihti kordub kroonlehtede serval.
Mustriga päevaliiliad
Mustriga päevaliiliad paigutatakse järgmistesse rühmadesse:
- Applique-neel. Hele neel on reeglina ümbritsetud tumedama silmaga. Selline õietüüp on õnnestunud saada lavendlivärvi päevaliiliatega.
- "Laujoon". Laujoonemustri all mõeldakse peenikest, tumedat joont silma ümber. Nime sellele rühmale on annud aretaja Bill Munson.
- Kontsentrilised ringid või jooned. Mõnikord koosneb silm eri värvi ringidest neelu ümber. Enamasti on ühe või heledamate ja tumedamate toonidega.
- Avangardistlikud mustrid. Need päevaliiliate õied omavad silmapiirkonnast väljapoole ulatuvaid heledamaid või tumedamaid värvusvarjundeid. Lihtsamaks vormiks on kroonlehtede eritooniline serv, mis konkreetset mustrit või kujundit ei moodusta. Keerukamatel juhtudel moodustuvad värvilaikudest üle kroonlehtede mitmesugused mustrid.
- "Pestud silmad". Nendel päevaliiliatel ümbritseb silma tume laujoon, mis neelu ümber pleegib justkui heledamaks.
- Täppmustriga õied. Kroonlehtedel olevad täpid moodustavad mustri.
- Metalse läikega silmad. Silmad õie keskmes on särava, metalse läikega.
- Värviline soonestus õiel. Omapärase mustri moodustavad kroonlehtedel oleva soonestuse
- Vikerkaarevärvid serval ja kroonlehe keskjoonel. Silma piirkonnast lähtuvad eri värvi jooned, mis liiguvad kroonlehtede servade poole.
- Kitsama kattelehega mustrilised päevaliiliad. Nende sortide kroonlehed on kitsad ning õied kolmnurksed.
Täidisõielised päevaliiliad
Täidisõielised päevaliiliad on tänapäeval väga hinnatud. Nad pärinevad lihtõielistest päevaliiliatest, kel mõnikord tekib mutatsioone topeltkroonlehtede näol. Esimesed täidisõielised päevaliiliad saadi 1980.- 1990. aatatel.
Ämblikuõielised päevaliiliad
Looduslike päevaliiliate õied on kitsaste kroonlehtedega. Kui 1940. aaatatel algas aretustöö, siis sooviti saada laiema kroonlehega päevaliiliaid. 1990. aastatel hakati jällegi tähelepanu pöörama kitsaste kroonlehtedega päevaliiliatele. Tänapäevased ämblikõielised päevaliiliad omavad kitsamaid ja pikemaid kroonlehti kui päevaliiliate looduslikud liigid. Lisandunud on värvikad ja käharad servad, silmad, ja muud mustrid. Ameerika päevaliilia ühing määratles ämblikuõieliste päevaliiliate kroonlehtede mõõtmed, milleks on pikkuse ja laiuse suhe 5:1 või enam. Kui kroonlehtede pikkuse ja laiuse suhe on väiksem, nimetatakse neid ämblikuõielise laadseteks päevaliiliateks.
Paljukroonlehised päevaliiliad
Kõige tavalisemal lihtõielistel päevaliiliatel on 3 kroonlehte ja 3 tupplehte. Paljukroonilisteks nimetatakse sorte, milledel on rohkem kroonlehti. Enamasti võib kroonlehti olla 4. On aretatud ka 5 kroonlehega hübriide. Sellistel sortidel on suurenenud ka tupplehtede arv. tihti aetakse neid sorte segamini täidisõieliste sortidega. Täidisõielisus saavutatakse aretustööd staminoidide arvelt. Paljukrooniliste päevaliiliate sortide korral esineb õiel üks kroonlehtede kiht (ring). Täidisõielistel paiknevad kroonlehed mitmes ringis.
Joonis 1. Päevaliilia õiekujud (Brickell, 2008. lk 522).
Sortide rühmitamine
Päevaliiliate õie suurus:
- mini - õie läbimõõt kuni7,5 cm;
- keskmine - õie läbimõõt kuni 11,5 cm;
- suur - õie läbimõõt 11,5-17,5 cm;
- ülisuur - õie läbimõõt üle 17,5 cm.
Päevaliiliate õisikuvarre kõrgus:
- mini - õisikuvarre kõrgus kuni 30 cm;
- madal - õisikuvarre kõrgus 30-50 cm;
- keskmine - õisikuvarre kõrgus 50-80 cm;
- kõrge - õisikuvarre kõrgus üle 80 cm.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License