Püsililledeks (püsikuteks) loetakse rohtseid ilutaimi, mille eluiga on pikem kui kaks aastat. Püsikud kasvatavad igal aastal maapealsed osad, mis ebasoodsal aastaajal enamasti hävivad. Neil säilivad maa-alused organid (juured, risoomid, mugulad, sibulad) ja maapealsed roomavad võsundid, talihaljastel püsikutel ka juurmised lehed. Looduses on püsikuid kümneid tuhandeid liike ning nad on levinud kõikjal maailmas. Aianduses käsitletakse püsililledena ka mitmeid poolpõõsaid (nt naistepuna, pune, lavendel, kaljuibeeris, kuldkann). Iseseisvate ilutaimede rühmadena käsitletakse sõnajalgtaimi ja kõrrelisi heintaimi.
Kuna püsililled kasvavad samal kohal palju aastaid, siis on neil välja arenenud vastavalt kasvukohale sobilik juurestikutüüp.
Püsikute kasvukoha valikul tuleb arvestada eelkõige nende nõudeid valgusele ja mullale.
PÜSILILLEDE KLASSIFIKATSIOON
ELUIGA
- lühiealised – vajavad noorendamist pärast 3…5 aastat. Noorendatakse jagamise teel. (nt enamik priimulaid, helmikpööris, kitsekakar)
- keskmise elueaga – vajavad noorendamist pärast 8…10 aasta möödumist (nt astilbe, hanerohi, astrid)
- pikaealised – vajavad noorendamist alles pärast mõnekümne aasta möödumist (nt pojeng, bergeenia, hosta, harilik kitseenelas)
Lillepeenrale on otstarbekas valida sarnase eluea pikkusega taimi. Sellisel juhul on tarvis noorendamine ette võtta üheaegselt kogu peenra ulatuses.
Taimed, mis ei talu hästi jagamist ega ümberistutamist, asendatakse vananemisel uute taimedega. Näiteks kevadadoonis, harilik karukell, pööris-kipslill, siberi magun.
KÜLMAKINDLUS
- külmakindlad – avamaal katteta talvituvad lilled (nt pojeng, päevaliilia, kuldvits, kukekannus, nõianõges, kortsleht, iminõges, brunnera)
- külmaõrnad – ei talu pinnase läbikülmumist ning talvituvad jahedates siseruumides (nt daalia, gladiool, kanna, mugulbegoonia)
MAASISENE ORGAN
- juurpüsikud – kukekannus, kullerkupp, kurekell, lumeroos, lursslill, varsakabi, pojeng, leeklill, tõnnike, kassisaba, kellukas
- risoompüsikud – aediiris, vesikupp, vesiroos, kitseenelas, hundinui, maikelluke, ülane, kanna, kolmiklill, rohtlaliilia, hosta, päevaliilia, epimeedium, kevadadoonis, karukell, kortsleht, astilbe, bergeenia, helmikpööris, kurereha, brunnera, kopsurohi
- sibulpüsikud
- sibul (tulp, nartsiss, lumikelluke)
- mugulsibul (gladiool, krookus)
- mugul
- juuremugul (kanakoole, daalia, aasia tulikas)
- juurekaelamugul (ümaralehine alpikann, mugulbegoonia, harilik lõokannus)
- varremugul (ülane, lumekupp, kurereha, murtudsüda)
LOODUSLIK PÄRITOLU
- stepid – avatud, kuiva mullaga kasvukoht (ahtalehine pojeng, kevadadoonis, lamedalehine ogaputk)
- kõrgmäestikud – intensiivse valgusega, vett läbilaskva mullaga kasvukoht (alpi hanerohi, igihaljas ibeeris, emajuured)
- niidud ja rohumaad – avatud, parasniiske mullaga kasvukoht (kurereha, lupiin, kerakellukas, raudrohi, härjasilm, nurmenukk, tõrvalill, pusurohi)
- metsad – poolvarjulise või täisvarjulise, koheva mullaga kasvukoht (harilik kitseenelas, priimulad, jänesekapsas, sinilill, kuutõverohi, maikelluke, mets-lõosilm)
- sood ja lodud – niiske kuni märja mullaga, mis on rikas vähelagunenud või poolkõdunenud orgaanilisest ainest (kullerkupp, angervaks, ojamõõl)
- jõed ja järved – taimed kasvavad nii kaldal liigniiskuses kui päris vees (varsakabi, vesiroos, hundinui, kõõlusleht, vesikupp)
VALGUSE VAJADUS
- valguslembesed – alpi jänesekäpp, harilik karukell, kääbusiiris, pojeng, villane nõianõges, sügislill, drüüas, päevaliilia, aediiris, kassisaba, kukehari, kirju püvilill, kortsleht, raudrohi, tulp, nartsiss, siilkübar, liivatee, mägisibul, kassikäpp
- poolvarjus kasvavad – maikelluke, sügislill, päevaliilia, hosta, aediiris, kobarpea, kuutõverohi, tiarell, tähtputk, aarum, ülane, igihali, rodgersia, epimeedium, lursslill, kortsleht, tulp, nartsiss, müürilill
- varjulembesed – maikelluke, hosta, kuutõverohi, tiarell, tähtputk, aarum, ülane, igihali, rodgersia, koerahammas, epimeedium, lursslill, metspipar, tipmine puksrohi, sinilill
- taimed, kes õitsevad ja kasvavad hästi nii päikesepaistelisel, poolvarjulisel kui ka varjulisel kasvukohal – astilbe, bergeenia, lõokannus, valdsteinia, kaukaasia kitsekakar, kurereha, kopsurohi, kevadmagun, lumikelluke
MULLA OMADUSED
1. lõimis ja toitainetesisaldus:
- toitainetevaesem liiv- ja saviliivmuld (nt karukell, raudrohi, viltjas ülane, kuldjuur, mägisibul, kivirik, kassisaba, inkarvillea, päevakübar)
- toitaineterikas liivsavi- ja savimuld (nt pojeng, bergeenia, kurereha, brunnera, kopsurohi, tõnnike, priimula, päevaliilia)
- turvasmuld (nt jänesekapsas, puksrohi, väike igihali, akakapsas, kukits, sasik, leseleht)
2. happesus (pH):
- happelist mulda vajavad (pH < 5.5) (nt lõokannus, kukits, sasik, kirju püvilill, puksrohi, kevadadoonis, jaapani priimula)
- neutraalsemapoolset ja neutraalset mulda vajavad pH (5.5…7.2) (enamik püsililli)
- lubjarikast mulda vajavad pH (> 7.2) (nt kadakkaer, kipslill, kuldkann, alpi kurekell, alpi aster, inkarvillea, lina, karukell, lumeroos, kääbusiiris)
3. niiskusesisaldus:
- kuiv (nt karukell, valdsteinia, kukehari, kuldjuur, mägisibul, villane nõianõges, kassisaba)
- parasniiske (nt kukekannus, kurekell, lumeroos, lursslill, pojeng, kortsleht, astilbe, helmikpööris, kivirik, kurereha, aed-leeklill, päevakübar)
- niiske (nt epimeedium, kullerkupp, bergeenia, rodgersia, igihali, brunnera, kopsurohi, tõnnike, priimula)
- liigniiske (nt soovõhk, hundinui, kollane võhumõõk, vesikupp, vesiroos, vesikanep, siberi võhumõõk, hundinui)
ÕITSEMISE AEG
- kevadel õitsejad – õitsevad peamiselt märtsist kuni maini, võivad õitseda ka juunis (nt aubrieeta, kevadadoonis, brunnera, padjandfloks, maikelluke, lumeroos, kopsurohi, karukell, hanerohi, epimeedium, valdsteinia, sinilill, lumekupp, krookus, bergeenia, priimula, kaukaasia kitsekakar, lumikelluke)
- suvel õitsejad – peamiselt õitsevad juunist augustini, võivad õitseda ka mais ja septembris (nt aed-kukekannus, pojeng, aedleeklill, kortsleht, kamtšatka kukehari, astilbe, helmikpööris, rodgersia, kuningakepp, tähtputk, tõnnike, liilia, jumalatelill, roosa neitsikummel, alpi jänesekäpp, karpaadi kellukas, kuldlauk, lembeliilia, gladiool)
- sügisel õitsejad – õitsevad peamiselt septembrist kuni öökülmadeni, võivad õitseda ka juba augusti teisel poolel (nt lursslill, kaunis kukehari, astilbe, sügis-heleenium, lõhislehine päevakübar, tähkjas liatris, hambuline kobarpea, õiekas aster, madal aster, karpaadi kellukas, sügislill)
ÕIS- JA LEHTDEKORATIIVSUS
- õisdekoratiivsed – adoonis, aubrieeta, sinilill, leeklill, maikelluke, lumeroos, kobarpea, kukekannus, vaak, püvilill, tulp, nartsiss, päevaliilia, murtudsüda, kitsekakar, päevakübar, siilkübar, pojeng, aed-iiris, kellukas, härjasilm, aster, astilbe, monarda, ängelhein, priimula, lupiin, käoking, kuningakepp, kullerkupp, kurereha
- lehtdekoratiivsed – hosta, bergeenia, kortsleht, lumikelluke, metspipar, igihali, brunnera, akakapsas, rodgersia, sasik, kurereha, astilbe, tiarell, helmikpööris, puksrohi, kopsurohi, kobarpea, laudleht
KÕRGUS
- kääbuskasvulised – kuni 10cm (nt liivkann, akakapsas, aubrieeta, sasik, valdsteinia, väike igihali, liivatee, asorell, mägisibul, drüüas)
- madalakasvulised – 10…30cm (nt bergeenia, alpi aster, karpaadi kellukas, alpi jänesekäpp, maikelluke, inkarvillea, kopsurohi, karukell, tiarell)
- keskmise kõrgusega – 30…50cm (nt kurekell, astilbe, tähtputk, jumikas, murtudsüda, epimeedium, kurereha, lumeroos, helmikpööris, hosta, kuningakepp)
- kõrgekasvulised – üle 50cm (nt harilik kitseenelas, kobarpea, makleia, kukekannus, lursslill, aedvaak, tõrvikliilia, rohtlaliilia, päevaliilia, käoking, heleenium, aediiris, lupiin)
KASUTUSVÕIMALUSED JA MÜRGISUS
- kuivatamiseks sobivad – mesiohakas, magun, angervaks-raudrohi, pärl-hõbeleht, ogaputk, lina, kermek (end. parkjuur)
- lõhnavad – naistenõges, monarda, pojeng, lursslill, monarda, münt, maikelluke, nartsiss, hüatsint, hiidiisop, lillhernes, gladiool
- peenralilleks sobivad – kurereha, hosta, bergeenia, leeklill, päevaliilia, priimula, pojeng, piimalill, nõianõges, tõnnike, nelk, naistenõges, kobarpea, inkarvillea, aster, astilbe
- lõikelilleks sobivad – aed-iiris, nartsiss, tulp, pojeng, liilia, võhumõõk, heleenium, jumikas, kukekannus, angervaks-raudrohi, härjasilm, käoking, tähtputk, liatris, tähtpea, tulinelk, siilkübar, päevakübar, aster, astilbe, gladiool, daalia
- pinnakatjad – maajalg, metspipar, sasik, koldnõges, iminõges, ibeeris, maikelluke, akakapsas, roomav metsvits, valdsteinia, tiarell, puksrohi, igihali, müürilill, mägisibul, käbihein, kortsleht, kivirik, kadakkaer,
- väänkasvulised – humal, Hemsley käoking, laialehine seahernes, tara-seatapp
- mürgised – adoonis, igihali, jalgleht, kukekannus, kullerkupp, kurekell, käoking, seebilill, tulikas, varsakabi, ängelhein, pojeng, metspipar, lupiin, lumeroos, ülane, moosesepõõsas, piimalill, siumari, kuutõverohi, maikelluke, sügislill, lõokannus, leseleht, igihali, aarum
SUGUKONNAD
- korvõielised – jumikas, siilkübar, aster, hõbeleht, jänesekäpp, kitsekakar, härjasilm, kobarpea, kuldaster, liatris, mesiohakas, mõrsjalill, päevakübar, raudrohi, heleenium, vesikanep, õnnehein, daalia, kuldvits
- liblikõielised – lupiin
- ristõielised – aubrieeta, hanerohi, ibeeris, kevadik, kilbirohi
- huulõielised – akakapsas, monarda, nõianõges, tõnnike, naistenõges, liivatee, iminõges, koldnõges, pune, lavendel, salvei
- nelgilised – kadakkaer, kaljunelk, kipslill, nelk, põisrohi, seebilill, tulinelk
- magunalised – lõokannus, magun
- pojengilised – pojeng
- nurmenukulised – jumalatelill, priimula, metsvits
- pajulillelised – kuningakepp
- mailaselised – mailane, kassisaba, müürilill
- kannikeselised – kannike
- siniladvalised – leeklill,
- tatralised – kirburohi
- kellukalised – kellukas, laikellukas
- liilialised – hosta, päevaliilia, kuutõverohi, maikelluke, liilia, püvilill, leseleht, lauk, tulp
- tulikalised – adoonis, karukell, kukekannus, kullerkupp, kurekell, lumeroos, lursslill, varsakabi, ülane, ängelhein, sinilill, käoking, lumekupp, kanakoole
- karelehelised – brunnera, kopsurohi, nabaseemnik, varemerohi
- tinajuurelised – kermek (end. parkjuur)
- kurerehalised – kurereha
- piimalillelised – piimalill
- paksulehelised – kukehari, kuldjuur, mägisibul
- kukerpuulised – epimeedium, jalgleht,
- roosõielised – kitseenelas, kortsleht, maran, valdsteinia, mõõl, angervaks, drüüas
- kivirikulised – astilbe, bergeenia, helmikpööris, kilpleht, kivirik, rodgersia
- ruudilised – diktamnus e. moosesepõõsas
- sarikalised – ogaputk, tähtputk,
- uniohakalised – tähtpea
- emajuurelised – emajuur
- koerakoolulised – igihali
- trompetipuulised – inkarvillea
- punandilised – murtudsüda
- võhumõõgalised – iiris, krookus, gladiool
- sügislillelised – sügislill
- võhalised – soovõhk, aarum, kalmus
- vesiroosilised – vesiroos, vesikupp
- amarüllilised – nartsiss, lumikelluke, märtsikelluke
- hüatsindilised – kobarhüatsint
- tobiväädilised – metspipar
PÄRITOLUMAA
- Euroopa – kassikäpp, kukehari, kurereha, maikelluke, metspipar, metsvits, müürilill, nurmnelk, sinilill, valdsteinia, karukell, lumeroos, kitseenelas, tähtpea, kopsurohi, magun, aster, kadakkaer, tulinelk, priimula
- Põhja-Euroopa – kukekannus, kullerkupp, kurekell, lursslill, varsakabi, ülane, kortsleht, kivirik, mailane, lõokannus, kellukas, jumikas, raudrohi, vesikanep, iiris, võhumõõk
- Kesk- ja Lõuna-Euroopa – gladiool, aubrieeta, igihali, iminõges, liivatee, mägisibul, pojeng, diktamnus e. moosesepõõsas, tähtputk, ibeeris, nelk, seebilill
- Vahemeremaad – lumeroos, müürilill, hanerohi, ibeeris, kilbirohi, kellukas, jumikas, mesiohakas, kääbusiiris
- Väike-Aasia – gladiool, akakapsas, nõianõges, epimeedium, pojeng, tähtputk, brunnera, murtudsüda, kaukaasia kitsekakar, tulinelk, kääbusiiris
- Kesk-Aasia – pojeng, igihali, inkarvillea, murtudsüda
- Ida-Aasia – metspipar, sinilill, tiarell, jalgleht, pojeng, astilbe, bergeenia, rodgersia, diktamnus e. moosesepõõsas, inkarvillea, murtudsüda
- Himaalaja – jalgleht, kitseenelas, diktamnus e. moosesepõõsas, inkarvillea, priimula
- Kaukaasia – pojeng, diktamnus e. moosesepõõsas, tähtputk, brunnera, kaukaasia kitsekakar, neitsikummel, kadakkaer, kipslill, priimula, võrkjas iiris, kääbusiiris
- Põhja-Ameerika – leeklill, maikelluke, tiarell, jalgleht, kukekannus, kullerkupp, kurekell, lõokannus, kortsleht, lursslill, ülane, pojeng, kitseenelas, astilbe, helmikpööris, kivirik, kuningakepp, leeklill, monarda, mailane, magun, murtudsüda, kellukas, aster, pärl-hõbeleht, jumikas, liatris, mõrsjalill, päevakübar, raudrohi, heleenium, vesikanep, jumalatelill, iiris, võhumõõk
- Kesk-Ameerika – helmikpööris, kuningakepp, aster, siilkübar
- Lõuna-Ameerika – sasik, helmikpööris, kuningakepp, aster
- Mehhiko – helmikpööris, nabaseemnik
- Põhja-Aafrika – akakapsas, iminõges, kassikäpp, liivatee, epimeedium, igihali, aster, priimula
- Ida-Aafrika – tähtpea, aster
- Lõuna-Aafrika – gladiool, sasik, tähtpea, magun, aster, nelk
- India – epimeedium
- Austraalia – sasik, magun, kipslill
- Hiina – metspipar, puksrohi, epimeedium, laikellukas, kobarpea, hosta, päevaliilia
- Jaapan – metspipar, puksrohi, epimeedium, laikellukas, pärl-hõbeleht, kobarpea, priimula, hosta, päevaliilia
Lisamaterjal:
Uurman, K. (2012). Püsililled, nende nõuded kasvukohale.