Sibullilled

Sibullillede hulka loetakse aianduslikult lilli, mille säilitusorganiks on sibulmugulmugulsibul ja lühirisoom.

Sibul on taime maasisene organ, mis koosneb tugevasti lühenenud varrest ehk sibulakannast, juurtest, mis väljuvad sibulakanna alusest ja lihakatest ning kuivanud sibulasoomustest. Lihakatesse sibulasoomustesse on koondunud varutoitained

Mugulsibul on sibulakand, mida ümbritsevad kuivanud lehtedest soomused. Lihakaid soomuseid ei ole. Toiduvarusid säilitab taoline taim igal aastal asenduvas muundunud lihakas lühikeses maa-aluses varres. Mugulsibul meenutab väliselt sibulat. 

Mugul on juurest, varrest või võsust tekkinud tugevasti jämenenud maa-alune säilitusorgan, mis sisaldab rohkelt vett ja toitaineid. Varremugulatel esinevad pungad, juuremugulatel mitte. Varremugulad: ülane, aarum, lõokannus, alpikann, murtudsüda, lumekupp, kurereha, jänesekapsas. Juuremugulad: kanakoole

Risoom on muundunud maa-alune (harvem ka pindmine) vars, mis moodustab nii võsusuid kui ka juuri. Risoom on taimele toitainetevarude säilitajaks. Näiteks rohtliilia, iiris, kolmiklill.

Sibullilled on hinnatud kuna nad on värvikirevad ja vähenõudlikud. Sibullillede hulgas on nii kevadisi, suviseid kui ka sügisesi õitsejaid.  Esimesed õitsejad alustavad kohe peale lume sulamist (märtsis, aprillis), õitsemise tippaeg on mais ja juunis, viimased lõpetavad õitsemise enne maa külmumist. Sügisesi õitsejaid on sibullillede hulgas vähem kui varakevadel õitsejaid.

SILBULLILLEDE KLASSIFIKATSIOON

KÜLMAKINDLUS

  1. külmakindlad – avamaal talvituvad liigid, istutatakse suve teisel poolel ja sügisel (august II…september III). Nt nartsiss, tulp, lumikelluke, krookus, kobarhüatsint, püvilill, siniliilia 
  2. külmaõrnad – ei talu pinnase läbikülmumist ning talvituvad jahedates siseruumides, istutatakse kevadel pärast suuremate öökülmade möödumist (mai III… juuni II). Nt daalia, mugulbegoonia, kanna, gladiool, kaeralill, troopilise päritoluga jänesekapsad.

VALGUSE NÕUDLUS

  1. valguslembesed – enamik sibullilli
  2. poolvarju ja varju eelistavad – amuuri adoonis, alpikann, lumekupp, koerahammas, kirju püvilill, kuldtäht, lumikelluks, ebahüatsint, kevadine märtsikelluke, panterliilia, kuningliilia, harilik lõokannus, käändnartsiss, longus linnupiim, kanakoole, silla, kolmiklill, Biebersteini tulp, metstulp
  3. varju taluvad (eelistavad kasvada päikeselises kasvukohas kuid taluvad ka poolvarju) – aarum, lõhnav kobarhüatsint, karulauk, kuldlauk, puškiinia, õrn ülane, rohtlaliilia, lõhnav kobarhüatsint, inkaliilia (alströmeeria).

MULLA OMADUSED 

1. niiskus:

  • kuivalembesed – iiris, alatau krookus, võrkkrookus, mugulaga kurerehad, enamik lauke, trompetliilia, mesilauk, kolmisnartsiss, lehternartsiss, harilik püvilill, rohtlaliilia, armeenia sügislill, tulp, võrkiiris
  • niiskuslembesed – kanakoole, niidu-kuremõõk, Beesi lauk, karulauk, kollane lauk, kuldlauk, kevadine märtsikelluke, suvine märtsikelluke, kollane nartsiss, poeedi nartsiss, preeriaküünal, kirju püvilill, metstulp, altai ülane, aedgladiool.

2. happesus (pH):

  • happelist mulda eelistavad – amuuri adoonis, alpikann, kolmiklill, tiigerliilia, murtudsüda, kolmisnartsiss, käändnartsiss, oregoni preeriaküünal, kahkjas püvilill, kamtšatka püvilill, tulivõhk. 
  • lupja taluvad ja lubjalembesed – aarum, alpikann, risoomiga iirised, kollane kolmiklill, kuldlauk, ahtalehine liilia, dauuria liilia, kirju liilia, kuningliilia, talvine lumekupp, lumikelluke, rohtlaliilia, tulp, võrkiiris.

ÕITSEMISE AEG 

  1. aprilli I poolel õitsevad – alpikann, kirgaslill, taevassinine kobarhüatsint, harilik koerahammas, krookus, lumekupp, lumikelluke, ahtalehine lõokannus, kevadine märtsikelluke, väike nartsiss, puškiinia, silla, armeenia sügislill, Kaufmanni tulpvõrkiiris, altai ülane, õrn ülane
  2. aprilli II poolel õitsevad – idahüatsint, kanakoole, armeenia kobarhüatsint, koerahammas, kuldtäht, käänd-linnupiim, kollane nartsiss, puškiinia, püvilill, harilik silla, Fosteri tulp, hilistulp, värdülane
  3. mais ja juunis õitsevad – enamik sibullilli
  4. juulis õitsevad – jänesekapsas, niidu-kuremõõk, Farreri lauk, kuldlauk, kuldlauk, longus lauk, taevassinine lauk, turkmeenia lauk, tähtlauk, liilia liigid ja sordid, pürenee linnupiim, hollandi mõõkiiris, rohtlaliilia, suvitähik, kollane tulivõhk
  5. augustis õitsevad – euroopa alpikann, naapoli alpikann, Beesi lauk, kollane lauk, Henry liilia, idaliilia, roosa silla, suvitähik, gladiool, daalia
  6. septembris õitsevad – euroopa alpikann, naapoli alpikann, hiliskrookus, vöötkrookus, jaapani lauk, Henry liilia, sügisene silla, sügislill, daalia, kanna 
  7. oktoobris õitsevad – Banaadi krookus, hiliskrookus, kaunis krookus, vöötkrookus, jaapani lauk, sügislill  
  8. novembris õitsevad – kaunis krookus, eugeuse lauk, harilik sügislill.

KÕRGUS 

  1. madalakasvulised – kuni 30cm (nt karatau lauk, kollane lauk, kuldlauk, kirgaslill, sügislill, lõokannus, krookus, alpikann, lumekupp, koerahammas, kirju püvilill, kuldtäht, lumikelluke, hüatsint, võrkiiris, märtsikelluks, kobarhüatsint, sarik-linnupiim, puškiinia, siniliilia ehk silla, tulp)
  2. keskmise kõrgusega – 30…50cm (nt tuttliilia, suvine märtsikelluke, nartsiss,kuldne linnupiim, kolmiklill, suvitähik, tulp) 
  3. kõrgekasvulised – üle 50cm (nt hiidlauk, preeriaküünal, rohtlaliilia, harilik püvilill, hiidhüatsint, gladiool, liilia, tulp)

SUGUKONNAD  

  1. amarüllilised – lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss
  2. begoonialised – mugulbegoonia
  3. hüatsindilised – preeriaküünal, kirgaslill, hiidhüatsint, ebahüatsint, hüatsint, linnupiim, kobarhüatsint, puškiinia, siniliilia ehk silla
  4. kannalised – kanna
  5. kolmiklillelised – kolmiklill
  6. korvõielised – daalia
  7. laugulised – lauk, suvitähik
  8. liilialised – koerahammas, püvilill, kuldtäht, liilia, tulp
  9. nurmenukulised – alpikann
  10. punandilised – lõokannus
  11. sügislillelised – sügislill
  12. tooneliilialised – rohtlaliilia
  13. tulikalised – ülane, lumekupp, tulikas
  14. võhalised – tulivõhk, aarum
  15. võhumõõgalised – krookus, freesia, gladiool, võrkiiris, iiris, tiigerlill, mõõkiiris

PÄRITOLUMAA 

  1. Euroopa – lauk, võsaülane, sügislill, lõokannus, lumekupp, koerahammas, lumikelluke, iiris, märtsikelluke, liilia, nartsiss, linnupiim, siniliilia ehk silla, tulp
  2. Kesk- ja Lõuna-Euroopa – krookus, kevadine märtsikelluke
  3. Lääne-Euroopa – ebahüatsint
  4. Vahemeremaad – must lauk, õrn ülane, kroonülane, püvilill, kobarhüatsint, linnupiim, tulikas
  5. Türgi – kirgaslill, alpikann, hüatsint, iiris, puškiinia, tulp 
  6. Põhja-Ameerika – preeriaküünal, koerahammas, püvilill, liilia, kolmiklill, suvitähik
  7. Kesk-Ameerika – daalia
  8. Lõuna-Ameerika – kanna
  9. Mehhiko – tiigerlill 
  10. Põhja-Aafrika – sügislill, krookus, ebahüatsint, märtsikelluke, nartsiss, siniliilia ehk silla
  11. Lõuna-Aafrika – lembeliilia, keralill, tuttliilia, freesia, hiidhüatsint, gladiool, linnupiim, tritoonia
  12. Aasia – kanna, lumekupp, koerahammas, liilia, linnupiim, siniliilia ehk silla
  13. Põhja-Aasia – taevassinine lauk
  14. Kesk-Aasia – turkmeenia lauk, sügislill, krookus, rohtlaliilia, märtsikelluke, linnupiim, puškiinia, tulp
  15. Lääne-Aasia – lumikelluke, gladiool
  16. Hiina – begoonia, tiigerliilia
  17. Jaapan – begoonia, krookus, tiigerliilia

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *