Kõrrelised

Botaaniliselt loetakse kõrreliste hulka ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimi. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid kõrrelistega sarnaseid taimi nagu loalised (nt luga, piiphein), lõikheinalised (nt tarn), hundinuialised (nt hundinui), mis aiakujunduses täidavad kõrrelistega samu ülesandeid.

Suurem osa kõrrelisi kasvab kuivas toitainetevaeses mullas ja vajab täispäikest, pool- või täisvarjus kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Rammusas mullas hakkab lehestik vohama ja puhmiku võlu kaob. Samas leidub ka kõrrelisi, kes paremini kasvavad just niiskemas mullas ning taluvad varju. Mõned liigid kasvavad suisa veekogude ääres.

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Vars on enamasti silindriline, sõlmevahedes õõnes, võib olla ka säsikas. Harunemine toimub ainult sõlme kohast. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Tarnadel on vars enamasti kolmekandiline, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Lehed vahelduvad, koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või –pööristeks. Õied on väikesed ja enamasti silmapaistmatud. 

DEKORATIIVSETE KÕRRELISTE KLASSIFIKATSIOON

ELUEA PIKKUS

  1. üheaastased – udu-kastenein, suur värihein, laiuv luste, siil-sugapea, lakkoder, jänesesaba, pöörishirss, hiidhirss, kanaari paelrohi, itaalia kukeleib
  2. mitmeaastased – kastik-stepirohi, aas-rebasesaba, kõrge raikaerik ’Variegatum’, harilik preeriarohi, teravaõiene kastik, keskmine värihein, tarnad, luht-kastevars, argentiina pamparohi, aruheinad, suur parthein, igihaljas kaerand, pehme mesihein, luga, haguhein, liiv-vareskaer, lumi-piiphein, helmikas, siidpööris, sinihelmikas, vitshirss, hidhirss, päideroog, nurmikas, lubikas, stepirohi, hundinui

KÜLMAKINDLUS

  1. külmakindlad – päideroog, vits-hirss, liiv-vareskaer jt
  2. külmaõrnad 
  • siseruumides talvituvad – pamparohi, sidrunhein
  • talvekatet vajavad – sirmbambus, pungbambus  

VALGUSE VAJADUS

  1. päikesele kasvukohale sobivad – teravaõieline kastik ’Overdam’, ’Karl Foerster’, luht-kastevars, aruheinad, suur parthein, igihaljas kaerand, haguheinad, liiv-vareskaer, siidpöörised, rood-sinihelmikas, harilik sinihelmikas, vitshirss, austraalia hiidhirss, läiklubikas, rohelubikas, stepirohud
  2. varju taluvad kõrrelised – lühikarvane kastik, tarnad, luht-kastevars, võnk-kastevars, vaip-aruhein, ainuroog, piipheinad, harilik saluhein, harilik sinihelmikas, päideroog, rohelubikas

MULLA OMADUSED

1. happesus (pH):

  • happelist mulda vajavad – luht-kastevars, võnk-kastevars, harilik sinihelmikas ’Variegata’
  • lubjalembesed – haruline luste, vesihaljas tarn, varvastarn, hall haguhein, ripshelmikas, lubikas

2. niiskusesisaldus:

  • kuivale kasvukohale sobivad  kastik-stepirohi, suur habehein, sale preeriarohi, teravaõiene kastik, lühikarvane kastik, aruheinad, igihaljas kaerand, haguheinad, liiv-vareskaer, ripshelmikas, harilik sinihelmikas, ida-hiidhirss, rohelubikas, stepirohud
  • niiskele kasvukohale sobivad – aas-rebasesaba, keskmine värihein, haruline luste, tarnad, laialehine haikhein, suur parthein, load, siidpöörised, päideroog, kaislad, kamm-soohein, hundinuiad

KASVU KUJU JA LEVIMINE

  1. madalad pinnakatjad – vesihaljas tarn, laialehine tarn, vaip-aruhein, harilik lubikas, mets-piiphein
  2. püstised  teravaõieline kastik, ametüst-aruhein, hiina siidpööris, roog-sinihelmikas, harilik sinihelmikas, ahtalehine hundinui, hiidhirss
  3. puhmikuid moodustavad – kastik-stepirohi, kõrge raikaerik, tarnad, luht-kastevars, hall aruhein, igihaljas kaerand, ainuroog, hall haguhein, ripshelmikas, mets-piiphein, sinihall nurmikas, stepirohi
  4. võsunditega levivad  suur parthein, liiv-vareskaer, amuuri siidpööris, päideroog, kamm-soohein ’Aureomarginata’, hundinuiad

KÕRGUS

  1. madalakasvulised – kuni 30cm (nt paruktarn, koonustarn, nipponi tarn, jaapani tarn, laialehine tarn, vaip-aruhein, ainuroog, pehme mesihein, luga, hall haguhein, sinihall nurmikas, udu – kastehein)
  2. keskmise kõrgusega – 30…50cm (nt keerdlehine tarn, kõrge raikaerik, keskmine värihein, igihaljas sirmbambus, hall aruhein, rohelubikas, suur värihein, jänesesaba, lakkoder, kanaari paelrohi)
  3. kõrgekasvulised – üle 50cm (nt teravaõiene kastik, lühikarvane kastik, suur parthein, liiv vareskaer, kõrge helmikas, siidpööris, sinihelmikas, vitshirss, päideroog, stepirohi, hundinui, laiuv luste, siil sugapea, pöörishirss, hiidhirss, itaalia kukeleib)

LEHTEDE VÄRVUS

  1. hallide ja siniste lehtedega kõrrelised – patagoonia sardhein, aruheinad, igihaljas kaerand, sinihall luga, hall haguhein, liiv-vareskaer, vitshirss ’Heavy Metal’, sinihall nurmikas, läiklubikas
  2. kollaste ja kollasetriibuliste lehtedega kõrrelised – aas-rebasesaba ’Variegatus’, võnk-kastevars ’Tatra Gold’, luhttarn ’Aurea’, nipponi tarn ’Evergold’, suur parthein ’Variegata’, ainuroog ’Aureola’, harilik saluhein ’Aureum’, harilik sinihelmikas ’Variegata’, harilik pilliroog ’Variegatus’
  3. valgetriibuliste lehtedega kõrrelised  kõrge raikaerik ’Variegatum’, teravaõieline kastik ’Overdam’, koonustarn ’Snowline’, jaapani tarn ’Variegata’, varvastarn ’Variegata’, pehme mesihein ’Albovariegatus’, hiina siidpööris ’Morning Light’, ’Variegatus’, päideroog ’Picta’
  4. pruunide ja punaste lehtedega  ruske tarn, keerdlehine tarn, paruktarn, vasktarn

KASUTUSVÕIMALUSED

  1. anumatesse sobivad kõrrelised  ruske tarn, keerdlehine tarn, laialehine tarn, aruheinad, ainuroog, harilik luga ’Spiralis’, hall haguhein, siidpöörise sordid, harilik sinihelmikas ’Variegata’, hiidhirss sordid, lubikas
  2. kuivatamiseks sobivad kõrrelised – suur värihein, laiuv luste, siil – sugapea, lakkoder, jänesesaba, pöörishirss, hiidhirss, kanaari paelrohi, itaalia kukeleib

SUGUKONNAD

  1. kõrrelised (Poaceae) – väriheinad, aruheinad, helmikad, sinihelmikad, stepirohud, kastikud, siidpöörised
  2. lõikheinalised (Cyperaceae) – tarnad, kaisel, villpea, kõrkjas
  3. loalised (Juncaceae) – load, piipheinad
  4. hundinuialised (Typhaceae) – hundinuiad

PÄRITOLUMAA

  1. Euroopa – kõrge raikaerik, teravaõiene kastik, suur parthein, hirss, päideroog, stepirohi, kevadtarn, varvastarn, ripptarn, mets-piiphein
  2. Põhja-Euroopa – rukkiluste, luht-kastevars, liiv-vareskaer
  3. Kesk- ja Lääne-Euroopa – hall aruhein, roog-sinihelmikas
  4. Lõuna-Euroopa – suur värihein, alang-alang, sile lõikhein, lumi-piiphein
  5. Itaalia – läiklubikas, stepirohi, stepirohi
  6. Vahemeremaad – harilik hiidroog, suur värihein, jänesesaba
  7. Kaukaasia – aas-rebasesaba, harilik hiidroog, mets-piiphein
  8. Põhja-Aafrika – rukkiluste, ameerika hiidhirss, ripptarn 
  9. Ida-Aafrika – luth-kastevars, korkaani sõrmhirss
  10. Põhja-Aasia – liiv-vareskaer
  11. Lääne-Aasia – rukkiluste
  12. Ida-Aasia – itaalia kukeleib
  13. Väike-Aasia – harilik sinihelmikas, mets-piiphein
  14. Põhja-Ameerika – lakkoder, päideroog, kamm-soohein, pugutarn, palmlehine tarn
  15. Kesk-Ameerika – mais
  16. Lõuna-Ameerika – patagoonia sardhein
  17. Brasiilia – õrn lembehein
  18. Argentiina – halfa stepirohi
  19. Mehhiko – halfa stepirohi 
  20. Hiina – igihaljas sirmbambus, siidpööris, laialehine tarn
  21. Jaapan – ainuroog, siidpööris, jaapani tarn, laialehine tarn
  22. Uus-Meremaa – paruktarn, keerdlehine tarn, harilik luga
  23. Austraalia – harilik luga

Pamela koostas harjutuse kõrreliste ja nende ladinakeelsete nimede kohta. Harjutust saab vaadata ja oma teadmisi kontrollida siit.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *