Author Archives: katrinu

Tagasiside ÜL 7

Viimane rohttaimede teoreetilise osa teemaks oli köögiviljad ja maitsetaimed.
Selle osa töö koosnes kahest osast:

  1. Vali üks köögiviljakultuur ja üks maitsetaim (ei pea lähtuma nimekirjast) ning koosta nende kohta mõistekaardid. Mõitsekaart peab sisaldama järgmist infot:
    • taime liiginimi eesti- ja ladinakeeles;
    • sugukonna nimi,
    • nõuded
      • valgusele,
      • mulla viljakusele,
      • mulla niiskusele,
      • mulla pH-le,
      • mulla toitainetesisaldusele
    • C- ja teiste vitamiinide sisaldused
    • muu huvitav info (nt tõmmist kasutatakse haavade puhastamiseks vms).
  2. Koosta koduaeda sobiv kuueväljaline köögiviljade külvikord viieks aastaks. Külvikord võib sisaldada ühte vahekultuuri.

Tänan kõiki, kes on töö esitanud. Töö esimese osa tähtaeg oli 1. mai.

Esimeses osas koostati materjal vabalt valitud köögivilja ja maitsetaime kohta. Töö sisu oli põhjalik ja sialdas vajalikkuinfot, kuid vormistuse osas oli vahest ununenud, et koostada tuli valitud taimede kohta mõistekaardid. Oli ka töid, kus oli mainitud, et usaldusväärsest allikast ei leitud infot näiteks vitamiinide sisalduse kohta. Siinkohal võib märkida, et infot võist otsida ka raamatutest. Keegi ei pidanud piirduma vaid internetist leitavaga.

Lemmikud köögivilja- ja maitsetaimed, mis töödes käsitlust leidsid on järgmised:

Ülesande teises osas tuli tutvuda külvikorra koostamise põhimõtetega ja koostada ise üks kuueväljaline külvikord viieks aastaks. Tutvudes külvikorra koostamise põhimõtetega, sai kindlasti selgeks asjaolu, miks peaks peaks köögiviljataimi peenral iga-aastaselt vahetama. Külvikordadest aga kumas läbi, et pigem otsiti näiteid ja nende eeskujul, väikeste muudatustega tehti enda oma. Oli ka töid, mis olid 1:1 üle võetud. Oli ka külvikordi, kus ühele väljale planeeriti üheks aastaks lühiealine kultuur (nt kartuli varajane sort, redis, valge peakapsa varajane sort vm). Teades, et lühiajaline kultuur kasvab peenral lühiajaliselt, siis tekib kohe küsimus, mis samal aastal veel järgneb (nt kas varajase kartuli järel jääb maa tühjaks või kasvatatakse veel mõnda lühiajalist kultuuri).
Üksikutes külvikordades esines ka köögiviljade endale järgnemist või sama sugukonna järgnemist, nt petersellile järgnes porgand, porgandile järgnes aedtill, aedtillile järgnes taas porgand. Päris mitmes külvikorras kasutati aedmaasikat. Küll aga oli unustatud, et maasikas kasvab samal kohal kuni 3 aastat. Samuti ei loeta aedmaasikat köögiviljakultuuriks. 🙂

Tööd on hinnatud ja hinded eKooli sisestatud.

Õpilased, kes pole tööd veel esitanud, peavad selle ära tegema. Soovitan kõik eelnevalt tegemata tööd ära teha enne vaheajale minekut. Järgmisel õppeaastal on juba uued tegemised ning siis ei ole enam aega vanade võlgnevustega tegeleda.

Soovin kõigile päikeselist ja kaunist suve ootust!
Kohtumiseni Räpinas (viimasel õppesessioonil)!

ÜL 7. Köögiviljad ja maitsetaimed

Tutvu õppematerjalidega:

Tee järgmised ülesanded:

  1. Vali üks köögiviljakultuur ja üks maitsetaim. Koosta nende kohta mõistekaardid. Mõistekaart peab sisaldama järgmist infot:
    • taime liiginimi eesti- ja ladinakeeles;
    • sugukonna nimi,
    • nõuded
      • valgusele,
      • mulla viljakusele,
      • mulla niiskusele,
      • mulla pH-le,
      • mulla toitainetesisaldusele
    • C- ja teiste vitamiinide sisaldused
    • muu huvitav info (nt tõmmist kasutatakse haavade puhastamiseks vms).

2. Koosta koduaeda sobiv kuueväljaline köögiviljade külvikord viieks aastaks. Külvikord võib sisaldada ühte vahekultuuri.

Mõistekaartide ja külvikorra esitamise tähtaeg on 1. mai

Küsimustest ja tekkinud probleemidest andke mulle e-kirja teel teada.

Tagasiside ÜL 6

Sõnajalgade teema tööks oli tarvis koostada kümnest taimest koosnev taimekooslus, millest vähemalt kolm olid sõnajalad. Taimede kooslus pidi lisaks sõnajalgadele, sisaldama ka kõrrelisi ja püsililli. Taimede valikul tuli lähtuda mõnest vabalt valitud kasvukohast. Iga taime kohta tuli välja tuua eesti- ja ladinakeelne nimi, võimalusel sordi nimi, kõrgus, vahekaugus istutamisel ja dekoratiivsuse aeg. Juurde tuli lisada foto taimest. Töö võis vormistada tabelina või muul sobival viisil. Taimekoosluse juurde tuli lisada ka valitud kasvukoha kirjeldus, mille põhjal taimede valik tehti.
Ülesande esitamise tähtajaks oli 8. aprill.

Tänan kõiki, kes on töö õigeaegselt esitanud!

Üldjuhul pakuti taimekooslusi poolvarjulisele või varjulisele kohale, parasniiskele, viljakale, nõrgalt happelisele mullale. Ehk pakuti selliseid kasvukohti välja ikka sellepärast, et oleme harjunud nägema sõnajalgu just sellistes kohtades kasvamas. Sõnajalad on meil ka looduslikud taimed! Mõned taimekooslused olid pakutud ka hoopis kiviktaimlasse või kuivemale, toitainetevaesemale, liivasele mullale. Tihti oli kirjeldatud ja taimede valik koostatud lähtudes mõnest konkreetsest kasvukohast. Paljudes töödes oli aluseks võetud enda koduaed. See kindlasti lihtsustas töö tegemist. Loodan, et mõnedki loodud kooslused saavad kunagi istutusalaks vormistatud.

Mitmetes töödes oli kenasti loetletud taimi, kuid kahjuks oli kasvukoht jäetud kirjeldamata. Kui see jäi tegemata, siis tuleb oma tööd selles osas täiendada. Samuti kippus sellistes töödes olema taimi, mis vajavad kasvamiseks erinevaid tingimusi. Kokku sattusid niiskemat ja kuivemat mulda eelistavad taimed, toitainetevaesemat ja -rikkamat mulda eelistavad taimed, päikest ja varju vajavad taimed. See on tavapärane, kui me enne taimede valikut ei mõtle, millisele kohale plaanime nad istutada.

Tehtud ülesannete põhjal võin anda taas soovituse – taimede nimede õigekirja tasuks ikka taimenimede andmebaasist üle kontrollida. Näiteks, kuidas siis oleks õige, kas meelis-sõnajalg või meelissõnajalg, harilik naistesõnajalg või harilik naiste-sõnajalg, maarjasõnajalg või maarja-sõnajalg. Silma hakkas paar püsilille, millede nimeks oli madalakasvuline hiina astilbe ja täidisõieline päevaliilia ning kõrreline nimega aruhein ‘Ametüst’ ladinakeelse nimega Festuca amethystina. Meeles tasuks pidada, et ladina- ja eestikeelseid taimenimesid lühendame vaid siis, kui see nimi on eelnevalt juba tekstis esinenud. Kasvukoha kirjeldamisel tasuks mõelda, mida tähendab väljend “kergelt happeline muld”. Dekoratiivsuse aja määramisel ei pea lähtuma ainult õitsemisest. Näiteks, kõrrelised võivad olla dekoratiivsed ka enne õitsemist. Meelde tasuks tuletada mulla lõimise teema. Kumb on raskema lõimisega, kas saviliiv või liivsavi? Taimede istutusvahekauguse näitajaks ei ole taimede arv ruutmeetile. Siin tuleks läbi viia kalkulatsioon. Kui ühele ruutmeetrile istutatakse 8 taime, siis kui suure vahekaugusega taimed istutatakse?

Väga hea oli see, et sõnajalgtaimede valikul uuriti taimi rohkem ja ei pakutud ainult laiemalt tuntud naistesõnajalga ja laanesõnajalga. Nii sattusidki valikute hulka mitte nii väga levinud ogane astelsõnajalg, habras põisjalg, kuningosmunda, varvas-adiantum, tähk-roodjalg, harilik pärljalg.

Usun, et selle ülesande tegemisel said sõnajalad palju selgemaks ning julgeme neid enam haljastustaimena kasutada. Kindlasti leidis keegi endale uued lemmikud. Samuti saime aru, kui keeruline on valida taimi, kui samaaegselt tuleb silmas pidada nii mulla happesust, niiskust, viljakust, lõimist, kui ka valgustingimusi. Selles ülesandes ei olnud antud tingimustena juurde veel dekoratiivsuse aega, õite värvust, lehtede värvust, taimede kõrgust, taimede haabitust. Harmoonilise aia, istutusala planeerimisel tuleks lähtuda ka nendest.

Õpilased, kes pole tänaseks (15. aprilliks) sõnajalgade teema tööd esitanud, peavad selle siiski ära tegema.

Lõpetuseks lisan ühe huvitava video sõnajalgade kohta.

Kaunist kevadet!
Külvake seemneid, väetage sibullilli, lõigake viljapuid ja kaitseka taimi ereda päikese eest!

Tagasiside ÜL 5

Kõrreliste teema ülesandeks tuli täiendada ja parandada etteantud temaatiline tekst.

Tänan kõiki, kes on oma töö esitanud. Ametlik töö esitamise tähtaeg oli 18. märts.

Ülesannet lahendati mitmeti. Oli töid, kus parandused olid erineva värviga tähistatud ja valed väited läbi kriipsutatud. Oli ka töid, kus oli lihtsalt nn puhas, ühevärviline tekst. Mõningal juhul jäi tähelepanuta see, et teksti pealkiri vajas parandamist. Oli ka töid, kus libiseti enamjaolt teks-tist üle ning täidetid vaid lüngad. Muusse teksti eriti ei süvenetud, mistõttu jäidki vead sisse (nt kõrrelised kuuluvad heinaliste sugukonda; jutt kõrreliste paljundamisest varrepistikute ja suisa pistokstega jt). Sugukond heinalised on väljamõeldis ja kõrelisi ei saa ka kõige parema tahtmise juures pistokstega paljundada.

Tähelepanu tasuks ikka pöörata terminitele. Nii ei moodusta heintaimed kunagi põõsaid ja taimed ei idane.

Töös oli ka kohti, kus õigeid vastuseid on mitu, nt taimede nimetamine, kasvukohtade nimetamine. Samuti tuli valida taimede pildid, mille allkirjad olid juba olemas. Õisikutüüpide esitamiseks kasutati nii fotosid taimedest kui ka skeeme. Oli ka töö, kus oli teksti täiendatud enam kui ootasin. Kenasti oli välja toodud kõrrelisi puudutavad mõisted ja nende selgitused, nt tihedapuhmikuline kõrreline, hõredapuhmikuline kõrreline, pähik, pööris, sõkal jne. 

Minu poolt pakutavat paranduste ja täiendustega teksti saab vaadata siit. Palun võrrelge oma tööd minu poolt pakutavaga. Ülesande (teksti) lõppu lisage mitu parandust-täiendust oli veel lisaks tarvis teha. Kui parandusi-täiendusi polnudki tarvis teha ja kõik oli õige, tehke sellekohane märge. 🙂

Kõik õpilased, kes töö esitasid, said selle ka arvestatud. 🙂 Hinded on eKooli sisestatud. 

Õpilased, kes pole tänaseks (25. märts kell 12.15) kõrreliste tööd esitanud, saavad sel korral hoopis asendusülesande.

Vali endale 4 sümpaatset kõrrelist (kaks üheaastast ja kaks mitmeaastast) ning koosta nende kohta plakatid. Plakat peaks sisaldama valitud taimest vähemalt ühte pilti, taime eesti- ja ladinakeelset nime, ka sordi nime (kui tegemist on sordiga), taime mõõtmeid ja nõuded kasvukohale. Juurde võib lisada huvitavaid fakte ning haljastuses kasutamise võimalusi. Plakati võib koostada PowerPointis, Wordis või mõnes vastavas veebikeskkonnas (nt Canva, kasutusjuhend vms). Töö salvesta pildifailina või pdf-ina ja lae üles oma veebipõhisesse õpikeskkonda. 

Näide

ÜL 6. Sõnajalad

Tutvu õppematerjalidega:

Tee järgmine ülesanne:
Moodusta vähemalt kümnest taimest koosnev taimekooslus, mis sisaldab vähemalt kolme sõnajalga, lisaks kõrrelisi ja püsililli. Kasvukoha tingimused võid ise valida. Kasvukoha valikul võid lähtuda mõnest reaalsest keskkonnast (nt koduaed). Iga taime kohta too välja eesti-, ladina- ja võimalusel ka sordinimi; kõrgus, vahekaugus istutamisel, dekoratiivsuse aeg ning pilt.  Ära unusta valitud kasvukoha tingimusi (valgus, mulla omadused) mainimast. Töö võid vormistada tabelina.

Tööle lisa kasutatud materjalide loetelu (ka leheküljed, kust fotod leidsid). Töö esita enda õpikeskkonda.

Tähtaeg on  8. aprill.

Tekkinud küsimused esita õpetajale e-kirja teel.

Tagasiside ÜL 4

Püsilillede teema ülesanne koosnes kolmest osast:

  1. Too välja püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega (võid vormistada tabelina, loeteluna, mõttekaardina vms).
  2. Millist ühte vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja miks? Lisa näiteid (jällegi on vormistus vaba).
  3. Soovita vähemalt 3-5 püsilille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi nime) erinevatesse kasvukohtadesse. Leia soovitatud taimede fotosid (võivad olla ka enda pildistatud) ja koosta nendest kollaažid (iga kasvukoha taimedest eraldi). Fotokollaži koostamiseks võib kasutada nt veebikeskkonda PhotoCollage, befunkyPicMonkey, piZap jt või mobiilirakendusi (äppe). Lisa kollaažid oma tööle. Kasvukohad on
  • päikeseline, kuiv ja toitainetevaene, kivine muld;
  • poolvarjuline (hommikupäike), toitaineterikas, raske lõimisega muld;
  • varjuline, happeline turvasmuld.

Lisaülesandeks oli valida 4-5 sibullille, mis võiksid kasvada koos hostade, helmikpööriste ja tiarellidega.

Tänan kõiki, kes on töö esitanud. Tähtaeg oli 18. veebruar. Kuna olin töö esitamise ajal haige, oli võimalik tööd veel hiljemgi esitada.

 

Esimeses ülesandes toodi enam välja püsilillede eeliseid, vähem puuduseid võrreldes suve-lilledega. Tegin kokkuvõtte enamnimetatud eelistest ja puudustest.

Eelised (punktid ei ole tähtsuse järjekorras):

  • pikaajalisus ja pikaealisus;
  • eriti varajane ja/ või hiline õitsemine;
  • peenra rajamise lihtsus (üks kord istutada, odavam);
  • lihtne kasvatada ja hooldada;
  • mitmekesine taimevalik (sordid, õitsemise aeg, kõrgus, kasvukuju, erinevad kasvukohad jt);
  • võimalik kasutada väga erinevates kasvukohtades;
  • külmakindlus;
  • lihtne paljundada (peamiselt jagamise teel).

Puudused (punktid ei ole tähtsuse järjekorras):

  • suhteliselt lühike õitsemise aeg;
  • kiire levik, metsistumine, isekülv;
  • peenra ühekülgsus (igal aastal ühesugune);
  • keerulisem peenart kujundada, sest arvestama peab paljude teguritega ja taimed istutatakse oma kohale aastateks;
  • taimed muutuvad efektseks kahe või enama aasta möödudes pärast istutamist;
  • kahjustajad ja umbrohutõrje keerukus.

Teises ülesandes tuli soovitada võtteid püsilillede paljundamiseks. Juurde tuli lisada põhjendus ja näiteid. Siin soovitati enam püsililli paljundada jagamise abil, kuna see tundus olevat kõige lihtsam. Sibullilli soovitati paljudada tütarsibulatega, iiriseid risoomide ja daaliaid mugulate jagamisega. Atraktiivne ja lihtsalt tulemusi andev tundus ka võsunditega ning pistikutega paljundamine.
Vegetatiivse paljundamise üks põhjuseid peakski olema kiiremini juurduva ja täiskasvava taimmaterjali saamine, jagamise puhul ka vanade taimede noorendamine.

Vegetatiivse paljundamise juures on ka oht, millega peaks arvestama. Selleks on taimehaiguste edasikandumine emataimelt uuele taimele. Selle vältimiseks tuleks enne paljundama asumist kindlasti emataime kontrollida ja uurida, kas ehk mõnda haigust sellel ei esine. Samuti peaks hindama kahjurite olemasolu. Kahjurite olemasolul kandub kindlasti mõni isend emataimelt ka noorele taimele edasi.

Pistikutega paljundamisel tuleks arvestada, et see on oluliselt aeganõudvam tegevus ja tuleb kõne alla juhul kui paljundusmaterjali on vähe ning tegemist taimega, mida ei saa jagamisega paljundada.
Meeles tasuks pidada seda, et mida väiksem on emataimelt võetud osa, seda väiksem on ka tõenäosus uut taime saada.

Päris paljud tabasid ära ka ülesande keerukuse tuues välja asjaolu, et ühte kindlast vegetatiivse paljundamise võtet on raske soovitada, sest võtte valik sõltub paljundatavast taimest. Tubli, et selle ära tabasite! 🙂

Kolmandas osas tuli pakkuda kolmele erinevale kasvukohale püsililli ja koostada nende piltidest kollaažid. Päikeselisele, kuivale ja toitainetevaesele kivisele mullale soovitati tihti kukeharju, mägisibulaid, karukella, kassisaba jt. Siin oli aga ka kõige enam eksmusi. Kasvukoha tingimuste põhjal võib väita, et tegamist on kiviktaimlaga. Siberi võhumõõk kiviktaimlas hakkama ei saa, kui just eritingimusi loodud pole.

Poolvarjulisele (hommikupäike), toitaineterikkale raske lõimisega mullale pakuti tihti hostat, astilbesid, käokinga, kurerehasid, bergeeniat, brunnerat, päevaliiliat, pojengi, rodgersiat, lursslille jt. Siia oleks võinud julgemalt pakkuda varjulisema koha taimi. Hommikupäike ütleb, et suurem osa päevast on siiski vari. Varjulisele, happelisele turvasmullale soovitati tihti hostat, astilbet, lõokannust, epimeediumit, igihalja, puksrohtu jt.

Lisaülesannet tehti ka! Peamised sibulllilled, mida välja pakuti olid aedtulp, aednartsiss, krookus, lumikelluke, siniliilia, hüatsint jt.

Selle ülesande lahendamine ja taimede pakkumine polnudki nii lihtne, kui esmapilgul ehk tundus. Siin tuli silmas pidada nii valgust, kui ka mulla omadusi – see tähendab, et jälgida tuli mitut erinevat faktorit. Oma aeda taimede valimisel tuleb jälgida samu tegureid.

Vead, mida tahan eraldi välja tuua… 

Püsikutena pakuti välja taimi, mida ei saa püsililledeks nimetada, nt hortensia ja rododendron. Lisaks pakuti erinevatesse kasvukohtadesse nii kõrrelisi kui ka sõnajalgu. Õppematerjalist saime aga teada, et tegemist on mitmeaastaste taimede erigruppidega.
Astilbet ja siberi võhumõõka loeti sibullillede hulka, kuhu nad kindlasti ei kuulu.

Vist on ununenud taimenimede kirjutamise reeglid…? Taimede eestikeelsed nimed kirjutame ikka jätkuvalt väikese algustähega, kui tegemist ei ole erandiga. Ladinakeelsetes nimedes kirjutame esimese sõna suure, ja järgnevad sõnad väikese algustähega. Ladinakeelsed nimed on kursiivis, sortide nimed aga mitte. Sortide nimed kirjutati erialases tekstis ülakomade vahele. Sugukonna nimi lõpeb alati liitega -lised.

Jälgi kasutatavate fotode kvaliteeti. Udukogud ei mõju kuigi hästi, eriti kui põhirõhk ongi piltidel.

Tore, et usaldate eelmistel aastatel õpilaste poolt tehtud töid. Samas ei tohi ühtegi materjali, sh õpetaja konspekti copy-paste meetodil oma töösse üle tõsta. Kui nii teete, siis tuleb kogu tekst jutumärkidesse panna, sest tegemist on tsitaadiga. Samas, kui kogu töö või suurem sellest koosneb tsitaatidest, siis kui suur on töö tegemise kasutegur õppimise seisukohast lähtuvalt?

Koostage töid ikka endale, mitte õpetajale ette näitamiseks. Paljud teevadki väga häid töid, ja selle üle on mul ainult väga hea meel! 🙂

Vaatamata sellele, et tähtaegadest on raske kinni pidada, olete olnud tublid! Hinded on eKoolis. Kui töö vajas täiendamist, siis selle kohta lisasin eKooli vastava märke.

Õpilased, kes pole tänaseks (4. märts) püsilillede tööd esitanud, peavad selle siiski ära tegema.

ÜL 5. Kõrrelised

Tutvu õppematerjalidega:

Asendusülesanne kõigile, kes teevad ülesannet hiljem kui 25. märts kell 12.15.

Vali endale 4 sümpaatset kõrrelist (kaks üheaastast ja kaks mitmeaastast) ning koosta nende kohta plakatid. Plakat peaks sisaldama valitud taimest vähemalt ühte pilti, taime eesti- ja ladinakeelset nime, ka sordi nime (kui tegemist on sordiga), taime mõõtmeid ja nõuded kasvukohale. Juurde võib lisada huvitavaid fakte ning haljastuses kasutamise võimalusi. Plakati võib koostada PowerPointis, Wordis või mõnes vastavas veebikeskkonnas (nt Canva, kasutusjuhend vms). Töö salvesta pildifailina või pdf-ina ja lae üles oma veebipõhisesse õpikeskkonda. 

Näide

 

Tee järgmine ülesanne:

  1. Paranda ja täienda järgnev tekst.  Faili aianduskooli pilvest allalaadimise videojuhend.
  2. Lae fail parandatud ja täiendatud tekstiga üles oma veebpõhisesse õpikeskkonda.

Töö esitamise tähtaeg on 18. märts.

Küsimused esita ikka õpetajale e-kirja teel.

ÜL 4. Püsililled

Tutvu õppematerjalidega:

Tee järgmised ülesanded:

  1. Too välja püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega (võid vormistada tabelina, loeteluna, mõttekaardina vms).
  2. Millist ühte vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja miks? Lisa näiteid (jällegi on vormistus vaba).
  3. Soovita vähemalt 3-5 püsilille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi nime) erinevatesse kasvukohtadesse. Leia soovitatud taimede fotosid (võivad olla ka enda pildistatud) ja koosta nendest kollaažid (iga kasvukoha taimedest eraldi). Fotokollaži koostamiseks võib kasutada nt veebikeskkonda PhotoCollage, befunkyPicMonkey, piZap jt või mobiilirakendusi (äppe). Lisa kollaažid oma tööle. Kasvukohad on
  • päikeseline, kuiv ja toitainetevaene, kivine muld;
  • poolvarjuline (hommikupäike), toitaineterikas, raske lõimisega muld;
  • varjuline, happeline turvasmuld.

LISAÜLESANNE

Leia 4-5 sibullille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi nime), mis sobiksid kooslusesse hostade, helmikpööriste ja tiarellidega. Leia soovitatud taimede fotod ja koosta nendestki kollaaž.

Lisa töö lõppu kasutatud materjalide loetelu (ka leheküljed, kust fotod leidsite). Töö esitamise tähtaeg on  18. veebruar.

Kolmanda ülesande näide:

Soovitan veekogu taimestamiseks kasutada valget vesiroosi (Nymphaea alba), kollast vesikuppu (Nuphar lutea). Veekogu kaldasse soovitan istutada väikest hundinuia (Typha minima), kollast võhumõõka (Iris pseudacorus) ja harilikku luga ‘Spiralis’ (Juncus effusus Spiralis’).

veetaimed

Joonis 1. Veekogu taimestamiseks sobilikud taimed.

Taimede pildid pärinevad järgmistelt veebilehtedelt:

Iseseisev töö sessioonõppe õpilastele

ISESEISEV TÖÖ MAASTIKUEHITAJALE, KES ALUSTAS ÕPINGUID 2017. AASTAL.  

Iseseisvaks tööks (maht 30 tundi) tuleb koostada üks töö:

Avamaataimede (20 tk) digiherbaarium (nt Google Sites, Weebly, WordPress, Blogger vm abil)

  • eestikeelne liiginimi
  • ladinakeelne liiginimi
  • perekond (eesti keeles, soovi korral ka ladina keeles)
  • sugukond (eesti keeles, soovi korral ka ladina keeles)
  • päritolumaa või piirkond
  • mõõtmed (võimalikud: kõrgus, läbimõõt, vahekaugus istutamisel)
  • haabitus (nt püstine, puhmikjas, maadjas, roomav jne)
  • dekoratiivsuse aeg
  • kasvukoha iseloomustus (valgus, mulla viljakus ja niiskus jms)
  • pilt (allkirjana taime liiginimi, pildistamise koht ja aeg (kuupäevase täpsusega))
  • 20 taime jaotada järgmiselt:
    • 6 püsilille (2 päikeselisele, 2 varjulisele kasvukohale, 2 happelisele pinnasele)
    • 2 sibullille, millest vähemalt 1 on külmaõrn
    • 1 vee- ja kaldataime
    • 4 suvelille
    • 2 kõrrelist, millest vähemalt 1 on üheaastane
    • 1 sõnajalga
    • 2 köögiviljataime
    • 2 maitse- ja ravimtaime

Taimede eesti- ja ladinakeelseid nimesid kontrolli taimenimede andmebaasist!

Töö esitamise aeg (kursused ME17-42-M1 ja ME17-42-M2): teise õppeaasta teine sessioon.

ME16-42-M1 kursus: 17.11.2016
ME16-42-M2 kursus: 24.11.2016

 


Tagasiside ÜL 3

Esmalt – palun ärge laske ennast imelikest poolitustest häirida. Tegemist on mingilaadi tehnilise probleemiga. Süsteem hakkas järsku ise poolitama, sealt kust talle parasjagu sobib.

Suvelillede teema ülesanne koosnes päris paljudest osadest (kokku 5). Esmalt tuli tutvuda õppematerjalidega, valida välja kaks suvelille ning fikseerida need etteantud Tricideri lehel. Lisaks tuli samal lehel valida välja kaks suvelille, milledega tuli lähemalt tutvuda ning kirjalikud tööd koostada (eeskujuks olid nõuded virtuaalsele herbaariumile, ainult foto võis internetist olla). Töö tegemise järel tuli Tricideri lehele märkida valitud taimede kohta kaks tugevust ja kaks nõrkust. Ja veel tuli tutvuda kõige sellega, mis oli kaaslaste poolt kirja pandud ning lisada enda töösse paar fakti, mis oli uus või üllatas. Kogu töö esitamise tähtajaks oli 24. detsember,  mis pikenes vaheaja tõttu päris mitme nädala võrra.

Siinkohal tänan kõiki, kes on oma töö esitanud (lugesin neid 16. jaanuaril).

Annan tagasi… 

Kokku pakuti välja 70+1 (sinilobeelia) taime, millest pea-aegu kõik ka läbi töötati. Mõned üksikud kordusid, kuid üldplaanis võib öelda, et üheskoos tutvusime umbkaudu 65 erineva suvelillega ja suvelillede hulka loetavate lilledega. Paraku võis nimetatute hulgast leida ka mitmeid püsililli – haruline lursslill, harilik ussitatar, aed-leeklill, hübriidülane, aeddaalia, roomav metsvits ja ühe lühiealise kõrrelise – neegri-hiidhirss. Aeddaalia suurt probleemi ei tekita, sest seda võib suvikuna kasutada.  Aeddaalia taimi võib kasvatada seemnest ning neid kutsutakse sellisel juhul suvidaaliateks. Mugulatega ületalve säilitatavaid külmaõrnu aeddaaliaid võib samuti suvikuna kasutada. Tihti seda ka nii tehakse, eriti kui pole võimalusi mugulaid üle talve hoida.
Roomavat metsvitsa kasutatakse üsna tihti koos teiste suvikutega konteinerhaljastuses, mistõttu tihti teda suvikuks peetakse.
Leeklill oleks nimekirja väga hästi sobinud, kui oleks nimetatud suvi-leeklille ehk suvifloksi (Phlox drummondii). Tegemist on ühe hästilõhnava suvelillega, mis pole paraku kuigi vastupidav ja pikk õitseja. Seetõttu teda haljastuses kuigi palju ei kohtagi.
Harulist lursslille, harilikku ussitatart, aed-leeklille ja hübriidülast kasutatakse ikka ainult püsililledena ning suvelillede hulka ei loeta. Tinglikult võib suvikute hulka lugeda ka lühiealisi kõrrelisi, olgugi et kõrrelist on kuidagi kentsakaks lilleks nimetada. Lisaks oli välja toodud aaskannike, mida me haljastustaimena ei kasuta. Aaskannikesest on aretatud aedkannike ehk võõrasema. Kannikese perekonnast leiavad haljastustaimena kasutamist näiteks püsikud lõhnav kannike, sarvkannike. Viimast kasutatakse tihti hoopis suvikuna varakevadises istutuses, mis hiljem järgmiste taimedega asendatakse. Kõigest sellest kirjutades ja kindlasti ka lugedes tundub, et taimede maailm on omadega ikka täitsa sassis…

Ikka tahan tähelepanu pöörata taimenimede õigekirjale ja terminitele. Töödes esines igasugust… ladinakeelsed nimed püstkirjas, eestikeelsed taimenimed suure algustähega, sordid jutumärkide vahel jne. Jätkuvalt soovitan taimede teadsulikke nimetusi taimenimede andmebaasist üle kontrollida. Meelde tasuks jätta ka see, et ladinakeelsete taimenimede perekonnanimed kirjutatakse töös esmakordsel mainimisel välja, mitte ei lühendata. Näiteks Ageratum houstonianum, mitte A. houstonianum. Üle tasuks kontrollida, mis taim on mungalill ja mis on kress. 🙂

Paaris töös oli taime juurde lisatud vale pilt. Päris mitmel õpilasel jäi töö kuhugi maale pooleli. Kõige enam oli neid, kellel ununes ülesande viimane osa: “Tutvu teiste taimede plusside ja miinustega. Lisa oma töösse paar infokildu, fakti, mis olis sinu jaoks täiesti uued või üllatavad.”  Vormistuse osas kipub viitamine ununema. Sellest kindlasti ei piisa kui kasutatud allikana märgitakse Google pildiotsing või internet.

Töö sisu koostades saime teada, et suvelilled on väga mitmekesised ja värvikirevad. Mõned neist on ka toidutaimena kasutuses või omavad hoopis teatavaid raviomadusi. Kasvukoha suhtes pole suvelilled kuigi nõudlikud, kuigi kasvavad paremini valgusküllases ja toitaineterikkama mullaga kohas. Paljud suvelilled vajavad ettekasvatamist, mistõttu on nende kasvatamine üsna töö- ja ajamahukas. Hooldustöödest on tähtsaim äraõitsenud õite ja õisikute eemaldamine. Nii pikeneb suvelillede dekoratiivsuse aeg. Väetamist ei tohiks ka ära unustada. Seegi parandab/ pikendab õitsemist.

Palun vaadake oma töö üle ja vajadusel tehke parandused terminites, taimenimede õigekirjas või muus, mis välja sai toodud. Loomulikult oli ka töid, mis olid sisult ja vormilt suurepärased. Kellel on töö pooleli, palun lõpetage ära. Kellel on üldse tegemata, palun tehke ära, sest uued ülesanded tulevad peale, kevad samuti…

Jagan veel ka temaatilist lisamaterjal.
Maalehe video seemnete külvamise kohta.
Maalehe video seemnete külvamise kohta kasvukohale.
Lilleseemnete külvitabel (Hansaplant).