Tagasiside ÜL 4

Püsilillede teema ülesanne koosnes kolmest osast:

  1. Too välja püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega (võid vormistada tabelina, loeteluna, mõttekaardina vms).
  2. Millist ühte vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja miks? Lisa näiteid (jällegi on vormistus vaba).
  3. Soovita vähemalt 3-5 püsilille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi nime) erinevatesse kasvukohtadesse. Leia soovitatud taimede fotosid (võivad olla ka enda pildistatud) ja koosta nendest kollaažid (iga kasvukoha taimedest eraldi). Fotokollaži koostamiseks võib kasutada nt veebikeskkonda PhotoCollage, befunkyPicMonkey, piZap jt või mobiilirakendusi (äppe). Lisa kollaažid oma tööle. Kasvukohad on
  • päikeseline, kuiv ja toitainetevaene, kivine muld;
  • poolvarjuline (hommikupäike), toitaineterikas, raske lõimisega muld;
  • varjuline, happeline turvasmuld.

Lisaülesandeks oli valida 4-5 sibullille, mis võiksid kasvada koos hostade, helmikpööriste ja tiarellidega.

Tänan kõiki, kes on töö esitanud. Tähtaeg oli 18. veebruar. Kuna olin töö esitamise ajal haige, oli võimalik tööd veel hiljemgi esitada.

 

Esimeses ülesandes toodi enam välja püsilillede eeliseid, vähem puuduseid võrreldes suve-lilledega. Tegin kokkuvõtte enamnimetatud eelistest ja puudustest.

Eelised (punktid ei ole tähtsuse järjekorras):

  • pikaajalisus ja pikaealisus;
  • eriti varajane ja/ või hiline õitsemine;
  • peenra rajamise lihtsus (üks kord istutada, odavam);
  • lihtne kasvatada ja hooldada;
  • mitmekesine taimevalik (sordid, õitsemise aeg, kõrgus, kasvukuju, erinevad kasvukohad jt);
  • võimalik kasutada väga erinevates kasvukohtades;
  • külmakindlus;
  • lihtne paljundada (peamiselt jagamise teel).

Puudused (punktid ei ole tähtsuse järjekorras):

  • suhteliselt lühike õitsemise aeg;
  • kiire levik, metsistumine, isekülv;
  • peenra ühekülgsus (igal aastal ühesugune);
  • keerulisem peenart kujundada, sest arvestama peab paljude teguritega ja taimed istutatakse oma kohale aastateks;
  • taimed muutuvad efektseks kahe või enama aasta möödudes pärast istutamist;
  • kahjustajad ja umbrohutõrje keerukus.

Teises ülesandes tuli soovitada võtteid püsilillede paljundamiseks. Juurde tuli lisada põhjendus ja näiteid. Siin soovitati enam püsililli paljundada jagamise abil, kuna see tundus olevat kõige lihtsam. Sibullilli soovitati paljudada tütarsibulatega, iiriseid risoomide ja daaliaid mugulate jagamisega. Atraktiivne ja lihtsalt tulemusi andev tundus ka võsunditega ning pistikutega paljundamine.
Vegetatiivse paljundamise üks põhjuseid peakski olema kiiremini juurduva ja täiskasvava taimmaterjali saamine, jagamise puhul ka vanade taimede noorendamine.

Vegetatiivse paljundamise juures on ka oht, millega peaks arvestama. Selleks on taimehaiguste edasikandumine emataimelt uuele taimele. Selle vältimiseks tuleks enne paljundama asumist kindlasti emataime kontrollida ja uurida, kas ehk mõnda haigust sellel ei esine. Samuti peaks hindama kahjurite olemasolu. Kahjurite olemasolul kandub kindlasti mõni isend emataimelt ka noorele taimele edasi.

Pistikutega paljundamisel tuleks arvestada, et see on oluliselt aeganõudvam tegevus ja tuleb kõne alla juhul kui paljundusmaterjali on vähe ning tegemist taimega, mida ei saa jagamisega paljundada.
Meeles tasuks pidada seda, et mida väiksem on emataimelt võetud osa, seda väiksem on ka tõenäosus uut taime saada.

Päris paljud tabasid ära ka ülesande keerukuse tuues välja asjaolu, et ühte kindlast vegetatiivse paljundamise võtet on raske soovitada, sest võtte valik sõltub paljundatavast taimest. Tubli, et selle ära tabasite! 🙂

Kolmandas osas tuli pakkuda kolmele erinevale kasvukohale püsililli ja koostada nende piltidest kollaažid. Päikeselisele, kuivale ja toitainetevaesele kivisele mullale soovitati tihti kukeharju, mägisibulaid, karukella, kassisaba jt. Siin oli aga ka kõige enam eksmusi. Kasvukoha tingimuste põhjal võib väita, et tegamist on kiviktaimlaga. Siberi võhumõõk kiviktaimlas hakkama ei saa, kui just eritingimusi loodud pole.

Poolvarjulisele (hommikupäike), toitaineterikkale raske lõimisega mullale pakuti tihti hostat, astilbesid, käokinga, kurerehasid, bergeeniat, brunnerat, päevaliiliat, pojengi, rodgersiat, lursslille jt. Siia oleks võinud julgemalt pakkuda varjulisema koha taimi. Hommikupäike ütleb, et suurem osa päevast on siiski vari. Varjulisele, happelisele turvasmullale soovitati tihti hostat, astilbet, lõokannust, epimeediumit, igihalja, puksrohtu jt.

Lisaülesannet tehti ka! Peamised sibulllilled, mida välja pakuti olid aedtulp, aednartsiss, krookus, lumikelluke, siniliilia, hüatsint jt.

Selle ülesande lahendamine ja taimede pakkumine polnudki nii lihtne, kui esmapilgul ehk tundus. Siin tuli silmas pidada nii valgust, kui ka mulla omadusi – see tähendab, et jälgida tuli mitut erinevat faktorit. Oma aeda taimede valimisel tuleb jälgida samu tegureid.

Vead, mida tahan eraldi välja tuua… 

Püsikutena pakuti välja taimi, mida ei saa püsililledeks nimetada, nt hortensia ja rododendron. Lisaks pakuti erinevatesse kasvukohtadesse nii kõrrelisi kui ka sõnajalgu. Õppematerjalist saime aga teada, et tegemist on mitmeaastaste taimede erigruppidega.
Astilbet ja siberi võhumõõka loeti sibullillede hulka, kuhu nad kindlasti ei kuulu.

Vist on ununenud taimenimede kirjutamise reeglid…? Taimede eestikeelsed nimed kirjutame ikka jätkuvalt väikese algustähega, kui tegemist ei ole erandiga. Ladinakeelsetes nimedes kirjutame esimese sõna suure, ja järgnevad sõnad väikese algustähega. Ladinakeelsed nimed on kursiivis, sortide nimed aga mitte. Sortide nimed kirjutati erialases tekstis ülakomade vahele. Sugukonna nimi lõpeb alati liitega -lised.

Jälgi kasutatavate fotode kvaliteeti. Udukogud ei mõju kuigi hästi, eriti kui põhirõhk ongi piltidel.

Tore, et usaldate eelmistel aastatel õpilaste poolt tehtud töid. Samas ei tohi ühtegi materjali, sh õpetaja konspekti copy-paste meetodil oma töösse üle tõsta. Kui nii teete, siis tuleb kogu tekst jutumärkidesse panna, sest tegemist on tsitaadiga. Samas, kui kogu töö või suurem sellest koosneb tsitaatidest, siis kui suur on töö tegemise kasutegur õppimise seisukohast lähtuvalt?

Koostage töid ikka endale, mitte õpetajale ette näitamiseks. Paljud teevadki väga häid töid, ja selle üle on mul ainult väga hea meel! 🙂

Vaatamata sellele, et tähtaegadest on raske kinni pidada, olete olnud tublid! Hinded on eKoolis. Kui töö vajas täiendamist, siis selle kohta lisasin eKooli vastava märke.

Õpilased, kes pole tänaseks (4. märts) püsilillede tööd esitanud, peavad selle siiski ära tegema.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *