Suvelillede all mõistetakse taimi, mida kasutatakse eelkõige suvistel peenardel. Suvelillede hulka loetakse üheaastaseid taimi, ületalvikuid, kaheaastaseid taimi, lühiealisi püsikuid, kiirekasvulisi püsikuid, toataimi, külmaõrnu püsililli.

---

KORDAME!

Mis iseloomustab üheaastaseid lilli? 

Üheaastasteks lilledeks nimetatakse iluaianduses kasutatavaid taimi, mis ühe aasta jooksul kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad ja seejärel surevad. Oma eluea vältel nad õitsevad ja kannavad seemneid ainult üks kord. Need on taimed, mida kasvatatakse seemnest ainult üheks vegetatsiooniperioodiks.  Kogu oma peamise energia suunavad need taimed just seemnete valmimisele. Seemned aga ei valmi ilma õiteta. Selleks, et tolmeldamiseks putukaid ligi meelitada, on nendel rikkalikult värvikirevaid õisi. 

---

Suvelillede valik on väga suur.

Suvelillede eelisteks on: 

• kiire kasv;
• rikkalik õitsemine;
• suhteliselt pikk õitsemisperiood;
• võimalus pakkuda vaheldust iga aastal. 

Suvelillede puuduseks võib pidada kasvatamise ja kasutamise kulukust (kasvuhoone küte, lisavalgustus, kastmine ja tööjõud, mida vajatakse taimede ettekasvatamiseks, istutamine kasvukohale ja muud hooldustööd kasvukohas). 

Tänapäeval on suvel kasvatatavate peenralillede (suvelillede) aianduslik tähendus veidi laiem. Meil suvelillena kasvatatavad taimed on tihti oma kodumaal püsikud või isegi põõsad (näiteks mehhiko päsmaslill, mis on Mehhikos poolpõõsas; suur lõvilõug, mis on Vahemere ääres püsik; leeksalvei, mis on Brasiilias püsik). Meil aga katkestab külmaperiood nende tavalise elutsükli. Kui need taimed enne külmade saabumist tuua kasvuhoonesse või talveaeda, siis saab neid hoida ületalve ja kevadel pistikutega paljundada. 

Mõned lühiealised taimed ei jõua viljumiseni, nemad on oma kasvuenergia jaotanud kahele aastale. Esimesel aastal kasvatavad nad juured, varred ja lehed, alles järgmisel aastal hakkavad nad õitsema ning seejärel viljuvad. Selliseid taimi nimetatakse kaheaastasteks (näiteks aedkannike, aed-lõosilm, keskmine kellukas, vägihein) Neid taimi loetakse suvelillede hulka, kuna nende eluiga on püsikutega võrreldes väga lühike. 

Mõningaid kaheaastaseid taimi kasvatataksegi ainult üheaastasena, kuna dekoratiivset väärtust omab ainult lehestik (lehtkapsas, hõbesalvei, vilt-ristirohi). Kaheaastastena kasvatatakse meil ka mõningaid lühiealisi püsililli, mis õitsevad kõige paremini teisel aastal (aed-tokkroos, harilik kirikakar, verev sõrmkübar, habenelk). 

Veel arvatakse suvelillede hulka mõned troopikast ja lähistroopikast pärit ning osaliselt meil toataimena tuntud liigid. Nendega saab samuti meie peenralillede sortimenti rikastada (näiteks täpplehik, pitslehik, verilekhik, kirinõges, ilunõges, sultan-lemmmalts, santoliin, kuningbegoonia, pelagroonid). Neid taimi võib peale seemnetega paljundamisele ka pistikutega paljundada. 

Lilli, mis ei ole oma bioloogiliselt olemuselt üheaastased kuid mida kasutatakse suvelillena võib kokkuleppeliselt nimetada funktsionaalseteks suvelilledeks. 

Samuti võib leida üheaastaseid ilutaimi kõrreliste hulgast (näiteks pöörishirss, itaalia kukeleib, lakkoder, paelhirss, jänesesaba, kanaari paelrohi, neegri hiidhirss, mustjas sorgo jt).

Enamus suvelilli tuleb kasvuhoones ette kasvatada, et õitsemine ei algaks liiga hilja. Seoses ettekasvatamisega on hägustunud piirid kahe- ja üheaastaste taimede vahel. 

Kas kaheaastane taim käitub ühe- või kaheaastasena, sõltub seemnete külviajast. Suvisese külvi korral õitseb taim järgmisel aastal, varakevadise külvi korral aga samal aastal ja käitubki üheaastasena. Neid taimi nimetatakse ületalvikuteks. 

Enamik suvelilli õitseb juulist külmadeni. Kõige kaunimad on suvelilled tavaliselt Eesti tingimustes augustis. 

SUVELILLEDE KLASSIFIKATSIOON

KASVATAMISE VIIS

1. ettekasvatatavad – aedaster, peiulill, petuunia, sinilobeelia, heliotroop, ruse, päsmaslill, gasaania, lemmmalts, tunbergia, lehtkapsas jt
2. kasvukohale külvatavad – rukkilill, saialill, mungalill, mustköömen, ibeeris, magun, kipslill, päevalill, aed-puhmikmalts, jaanikakar, kalifornia läänemagun, päikesetiib, kivikilbik, magunad, lõhnav lillhernes

ETTEKASVATAMISEST ÕITSEMISENI KULUV AEG 

1. külvist õitsemiseni kulub 3.5…4 kuud – pika kasvuperioodiga taimed, seemned külvatakse veebruaris (alatiõitsev begoonia)
2. külvist õitsemiseni kulub 3 kuud – keskmise kasvuperioodiga, seemned külvatakse märtsis (sinilobeelia, leeksalvei, aed-raudõrt, vilt-ristirohi, riitsinus, lõvilõug, vanikkuljus, heliotroop)
3. külvist õitsemiseni kulub 2 kuud – lühikese kasvuperioodiga, seemned külvatakse aprillis (parim aeg enamike suvelilleseemnete külvamiseks, nt aedaster, peiulill, aed-puhmikmalts)

KASVUAEGNE SOOJUSNÕUDLUS 

1. eriti soojanõudlikud – vajavad optimaalseks kasvuks ja õitsemiseks temperatuuri üle +22⁰C, esimesed sügisesed öökülmad kahjustavad (mugulbegoonia, lemmmalts, mehhiko vanikkuljus)
2. ei vaja optimaalseks kasvuks ja õitsemiseks väga kõrget õhutemperatuuri – +10…+15⁰C, taluvad esimesi sügisesi öökülmi, mõned püsivad kaunid kuni lume tulekuni ja ka läbi talve (vilt-ristirohi, santoliin, lehtkapsas, padipõõsas)

VALGUSNÕUDLUS

1. valgusnõudlikud – eelistavad valgusele avatud kasvukohta (enamik suvelilli, nt portulak, keskpäevalill, mätashari, gasaania, magun, pruudisõlg, raudürt, padipõõsas, käokuld, rukkilill, kipslill, jaanikakar) 
2. varju taluvad – taluvad lühiajalist varju (sinilobeelia, alatiõitsev begoonia, peiulill, mehhiko päsmaslill, sultan-lemmmalts, aedkannike, pärdiklill, ida-varjulill)

KÜLMAKINDLUS

1. kevadkülma taluvad – aedkannike, kirikakar, kuldlakk, lõosilm
2. sügiskülma taluvad – lehtkapsas, hall salvei, vilt-ristirohi, lamav käokuld, aed-puhmikmalts, harilik santoliin, hõbekakar, padipõõsas
3. külmatundlikud  – esimesed sügisesed miinuskraadid kahjustavad neid taimi, enamus ettekasvatatavaid, eriti troopilistest piirkondadest pärinevad liigid, mätashari, aeddaalia, kõrge peiulill, madal peiulill
4. külmakindlad – enamus kohalekülvatavaid liike, mis pärinevad Euroopast või Vahemere äärest ja on lühikese kasvuperioodiga, 1…2 aastased taimed, mille seemned võib kasvukohale külvata juba sügisel  – saialill, õlelill, longus rebashein, argentiina raudürt

VIHMATALUVUS

1. vihma taluvad – sinilobeelia, karvane päevakübar, soo-mustjalg, lamav sanvitaalia, mehhiko õnnehein, salveid, lehtkapsas, vilt-ristirohi, padipõõsas, tiiviklill jt. 
2. vihma mittetaluvad (õied kahjustuvad) – trompetlill, petuunia, päsmaslill (eriti just valgeõisikulised sordid), kõrge peiulill (valgeõisikulised sordid)

MULLA NIISKUS

1. mullakuivust taluvad – alatiõitsev begoonia, portulak, kipslill, lamav käokuld, keskpäevalill, vilt-ristirohi, padipõõsas, kalifornia läänemagun, mustköömen, pelargoon, kosmos, peiulilled, sanvitaalia, pruudisõlg, padipõõsas
2. mullaniiskust vajavad – sultan-lemmmalts, sinilobeelia, kivikilbik, pärdiklill, metsvits, soo-mustjalg, nemeesia, kirju toreenia

MULLA TOITAINETESISALDUS

1. toitaineterikast mulda ja regulaarset lisaväetamist vajavad – põõsas-hõbekakar, pelargoon, fuksia, petuunia, aed-puispetuunia, aeddaalia, gasaania, heliotroop, hertsog-lemmmalts, päevalill, lilltubakas, unimagun, suvi-leeklill, riitsinus, karvane päevakübar, leeksalvei, kõrge peiulill, raudürt, tokkroos, ämbliklill, ogaline lantaan, südajas suutera, lehtkapsas, bataat, roniv mikaania, mehhiko vanikkuljus, lehtertapp, lõhnav lillhernes, tiivuline tunbergia
2. toitainetevaest mulda taluvad – aed-puhmikmalts, kõlupea, alatiõitsev begoonia, saialill, suur mungalill, rukkilill, jaanikakar, kosmos, suureõieline keskpäevalill, kalifornia läänemagun, kivikilbik

ÕIS- JA LEHTDEKORATIIVSUS

1. õisdekoratiivsed – aedaster, pruudisõlg, peiulill, sinilobeelia, aed-raudürt, lillhernes, lõvilõug jt
2. lehtdekoratiivsed – pronks-lutiklill, harilik santoliin, padipõõsas, vilt-ristirohi, kirinõges, lamav käokuld, hõbesalvei jt

KÕRGUS

1. kõrged – kasvavad 50…200cm kõrguseks (nt metstubakas, päevalill, rebashein, argentiina raudürt, sõrmkübarlill, tokkroos, ämbliklill, riitsinus, harilik kosmos, ida-kirburohi)
2. keskmised – kasvavad 30…50cm kõrguseks (nt kirju salvei, lilltubakas, hall salvei, leeksalvei, aedaster, aeddaalia)
3. madalad – kasvavad kuni 30cm kõrguseks (nt sinilobeelia, kivikilbik, portulak, alatiõitsev begoonia, soo-mustjalg, lamav sanvitaalia, padipõõsas)

KASUTUSVÕIMALUSED

1. kuivatamiseks sobivad – kääruline parkjuur, tiivuline toonelill, Suvoorovi kuivjuur, kirju salvei, Manglese päikesetiib, türgi-mustköömen, õlelill, jänesesaba, kanaari paelrohi, itaalia kukeleib, rebashein jt
2. peenralilleks sobivad – päsmaslill, kivikilbik, peiulill, heliotroop, sinilobeelia, aed-raudürt, soo-mustjalg, lõvilõug, kirinõges, vilt-ristirohi, tukalill, nemeesia, hall salvei, leeksalvei jt 
3. lõikelilleks sobivad – aedaster, pruudisõlg, lõvilõug, päevalill, rukkilill, harilik kosmos, saialill, nelgid, levkoi, jaanikar, neitsikummel, klarikia, lõhnav lillhernes, aed-rõngaslill jt
4. taimekastidesse ja amplitesse sobivad – sinilobeelia, lamav käokuld, hübriidpetuunia, ripp-pelargoon, feerulalehine ruse, suureõieline varsapõlv, sinine tiiviklill, südajas suutera, ilunõges, kaksikkannus, puispetuunia, hõbepael, ogaline lantaan, värdfuksia jt
5. ronivad – lillhernes, õisuba, kare tilkviljak, põis-südaseemnik, lõhislehine mungalill, hõlmine lehtertapp, mehhiko vanikkuljus, jaapani humal, tiivuline tunbergia jt
6. kalmistule sobivad – võõrasema, sarvkannike, mets-lõosilm, alatiõitsev begoonia, madal peiulill, mehhiko päsmaslill, sultan-lemmalts, sinilobeelia, vilt-ristirohi, padipõõsas jt

SUGUKONDAD

1. korvõielised – aedaster, käokuld, rukkilill, vilt-ristirohi, peiulill, õlelill, toonelill, ruse, tukalill, padipõõsas, sanvitaalia, daalia, gasaania, jaanikakar, pruudisõlg, päevalill, saialill
2. liblikõielised – lillhernes, õisuba
3. ristõielised – ibeeris, levkoi
4. huulõielised – salvei, kirinõges, ilunõges
5. nelgilised – habenelk, hiina nelk, kipslill
6. magunalised – unimagun, kukemagun, kalifornia läänemagun
7. maavitsalised – petuunia, tubakas
8. begoonialised – begoonia
9. pajulillelised – fuksia, kalevikepp
10. mailaselised – kaksikkannus, lõvilõug, nemeesia, pärdiklill, sõrmkübar
11. kannikeselised – võõrasema (aedkannike)
12. siniladvalised – leeklill
13. lemmaltsalised – lemmalts
14. kellukalised – lobeelia
15. mungalillelised – mungalill
16. tulikalised – mustköömen
17. rebasheinalised – mätashari, rebashein
18. tinajuurelised – parkjuur
19. kurerehalised – pelargoon
20. piimalillelised – riitsinus
21. raudürdilised – raudürt, ogaline lantaan

PÄRITOLUMAA

1. Lõuna-Euroopa, Vahemeremaad – habenelk, jänesesaba, aed-rõngaslill, parkjuur, suvilevkoi, hõbesalvei, kirju salvei, harilik santoliin, vilt-ristirohi, adoonis, sarikibeeris, jaanikakar, rukkilill, aed-kannike, keskmine kellukas, kirikakar, lõosilm, suur lõvilõug, aed-nelk, harilik saialill, sõrmkübar, hurmeline tähtpea, suureõieline varsapõlv, lehtkapsas, suur värihein, aed-varesjalg, kolmevärviline kassitapp, teelehtjas ussikeel, kuldlakk, müürkipslill, aed-kuukress, mets-kassinaeris, soo-härjasilm, kukemagun, kaunis põisrohi, ahtalehine käokuld
2. Väike-Aasia – suviadoonis, värvisafloor, kaunis kipslill
3. Ida-Aasia – aed-puhmikmalts, üheaastane paberlill
4. Edela-Aasia – sile torbiklill, lõhnav neitsikummel
5. Türgi – türgi mustköömen
6. Põhja-Ameerika – hurmav hõbepael, aed-pärdiklill, peekerlill, karvane päevakübar, sarlakpunane salvei, kukemagun
7. Kesk-Ameerika – dekoratiivmais, bataat, mehhiko päsmaslill
8. Lõuna-Ameerika – longus rebashein, inglitrompet, põis-südaseemnik, harilik kosmos, väävelkollane kosmos, värd-fuksia, lakkoder, ogaline lantaan, Sanderi tubakas, hübriidpetuunia, õisuba, kõlupea, bataat, mehhiko päsmaslill, tume rebashein, aed-puispetuunia, ämbliklill
9. Kalifornia – nägus klarkia, tore vaariklill, sametlill, kalifornia läänemagun
10. Andid – mugulbegoonia
11. Tšiili – kinglill, kare tilkviljak, tavatu nolaana, sämpunud trompetlill, püramiidjas libliklill
12. Peruu – harilik heliotroop, peruu nikandra, suur mungalill, lõhis-mungalill, mugulbegoonia
13. Argentiina – metstubakas, niirembergia, sinine kartulipõõsas, argentiina raudürt
14. Texas – suvi-leeklill, hall salvei
15. Mehhiko – aeddaalia, hõlmine lehtertapp, laiuvaõieline salvei, mungalill, kõrge, madal ja ahtalehine peiulill, päsmaslill, lamav sanvitaalia, tume rebashein, feerulalehine ruse, mehhiko vanikkuljus, tulipunane sigaretilill, mehhiko õnnehein, harilik päevalill, ümaralehine titoonia, ahtahõlmine kääbuskakar, harilik pruudisõlg, kalevikepp, hall salvei
16. Brasiilia – alatiõitsev begoonia, harilik ämbliklill, rohetubakas, leeksalvei, jasmiin-maavits
17. USA – kirjulehine piimalill, kirju mõrsjalill, kellukjas keerispea, hall salvei, suureõieline neiusilm, Douglasi soolill, kalevikepp, feerulalehine ruse
18. Lõuna-Itaalia – lillhernes
19. Põhja-Aafrika – kolmevärviline kassitapp, andurjas jaanikakar, loonas, hiidhirss, Eckloni kuldkakar
20. Ida-Aafrika – sultan-lemmalts
21. Lääne-Aafrika – punalehine hibisk
22. Kagu-Aafrika – madagaskari ilunõges
23. Lõuna-Aafrika – gasaania, suureõieline nemeesia, lõhnav pelargoon, viirpelargoon, ripp-pelargoon, kapi-imikas, sinilobeelia, kapimaa ööpalsam, harilik kaksikkannus, oranž kuldlill, suureõieline keskpäevalill, lamav käokuld, südajas suutera, aed-raudürt
24. Hispaania, Portugal –  udu-kastehein, suur mesilill
25. India – ümar-kerarebashein, kera-kirburohi, madal mätashari, sarlakpunane emiilia, balsamiin-lemmalts, rippuv metsvits
26. Austraalia – padipõõsas, roosa päikesetiib, Humboldi päikesetiib, sinine tiiviklill, harilik õlelill, ibeeriselehine tukalill, tiivuline toonelill, kerajas varblill, sinine eukalüpt
27. Hiina, Jaapan – pronks-lutiklill, hiina aedaster, aedrass, tokkroos, hiina nelk, suureõieline kukekannus, verev lemmalts, värd-kirinõges, rippuv metsvits,
28. Kanaari saared – hõbekakar, rand-kivikilbik, nõiahammas, kanaari neitsikummel
29. Lõuna-Vietnam – kirju toreenia