Haigused

Gladiooli-hahkhallitus (Botrytis gladiolorum)

See on üks levinuim gladioolihaigus. Jahedal ja niiskel suvel haigestub gladiool juba enne õitsemist ning vastuvõtlikel sortidel võib hävida 50 % ja enamgi taimedest. Kõige sagedaminialgab haigus varrelause mädanikuna. Maapinnalähedasele varreosale tekivad pruunikad, veidi siise vajunud mädanikulaigud. Niiske ilmaga on haiguslaikudel hallikas tolmav seeneniidistiku ja eoste kirme. Tugeva nakkuse korral vars murdub. Õite kroonlehtedel on esialgu klaasjad, nööpnõelapea suurused laigud. Laikude rohkusel kaotavad õied dekoratiivsuse. Haiguste süvenedes kroonlehtede servad mädanevad. Lehtedel ilmneb haigus tavaliselt pörast õitsemist. lehtedele tekivad valkjaspruunii äärisega laigukesed. Varre kaudu nakatub ka mugulsibul. Mugulsibulal esinevat haigusvormi nimetatakse pruunmädanikuks või pehmemädanikuks. Mugulsibulatel ilmnevad lehearmide ringide juures punakaspruunid kuni mustjad, veidi sissevajunud laigud. Lõhkilõikamisel on näha pruune, kiirjalt paiknevaid kummitaolise koega mädanikulaike. Mugulsibul muutub seest käsnjaks, pealt kortsunuks. Mädaneva mugulsibula pinnale ilmub valkjashall kirme.

Haiguse arengut soodustavad tegurid:

• niisked ja jahedad ilmad,
• poolvarjuline kasvukoht,
• taimede tihe istutus,
• lämmastiku liig.

Tõrje

• Kõrvaldada vanad õisikuvarred
• Mugulsibulad võtta sügisel üles enne lehtede täielikku kolletumist. Seda teha kuiva ja päikeselise ilmaga.
• Varred murda ära vahetult mugulsibula pealt. Vältida lõikamist. Lõikeriistu desinfitseerida piirituses.
• Pärast mugulsibulate koristamist kuivatada neid hästi ventileeritud ruumis. Mugulsibulaid kuivatada seal umbes kaks nädalat. Vajalik soojis +25-30 ^oC.
• Pärast kuivatamist puhastada mugulsibuladjuurtest ja pealmistest soomustest ning hoida veel üks nädal +20-25 ^oC juures, et puhastamise käigus tekkinud haavad korgistuksid.
• Säilitada mugulsibulaid kuivas ja õhurikkas ruumis. Sobilik temperatuur oleks +5 ^oC. Kindalsti ei või mugulsibulaid säilitadasuletud kilekottides.
• Enne mugulsibulate maha istutamist puhtida neid selleks ettenähtud preparaadiga, järgides pakendil olevaid kasutusjuhiseid ning taimekaitsetööde tegemise üldidi ohutusnõudeid.
• Pritsida gladioolide taimi alates augustist kuni kasvuaja lõpuni selleks ettenähtud keemilise preparaadiga. Järgida juhiseid!

Gladiooli-fusarioos (Fusarium oxysporum f. sp. gladioli)

Lehed kolletuvad. Hakkab pihta vanemate lehtede tippudest. Õied ei avane, õisik närbub. Haiguse tüüpiliseks tunnuseks on hallikasrohelised triibud kolletuvatel lehtedel. Soontevaheline lehekude kolletub järk-järgult, mis muudabki lehed triibulised. Koltunud taimedel on juured kõdunenud. Lõpuks kuivab kogu taim. Kahjustused on üpriski suured, kuna hävida võib 50 % ja enamgi taimedest. Fusarioosi hiline nakkus avaldub noorte lehtedekeerdumises ja õievarre kõverdumises. Nõrga, enamasti varjatud nakkuse korral tüüpiliseks tunnuseks on asendusmugulsibulate ja tipikute puudumine. Fusarioos ohustab gladioole rohkem kuival ja soojal suvel. Nakatunud mugulsibulatele ilmuvad säilitamise ajal helepruunid, hiljem tumenevad ja kuivad, teravalt piiritletud laigud. Need on mugulsibula koesse kergelt sisse vajunud. Haiguslaikudel moodustuvad kontsentrilised ringid. Niiskes keskkonnas kattuvad laigud õrna valkjasroosa seeneniidistikuga. Mugulsibulad mumifitseeruvad ja muutuvad kivikõvaks. Nõrga nakkuse korral on mugulsibul väliselt terve, kuid selle lõhkilõikamisel on näha kudede tumenemist. Taolised sibulad annavad mahapanekul hulgaliselt peeneid võrseid, mis peagi kuivavad. Kasvuperioodil nakatub taim haige emamugulsibula või mulla kaudu. Haigustekitaja säilib mullas 4-5 aastat. Säilitamisel kandub fusarioos haigetelt mugulsibulatelt tervetele kontaktselt. Kergesti haigestuvad puudulikult valminud mugulsibulad.

Joonis 10. Gladiooli-fusraioos(http://www.britglad.com/).

Haigestumist soodustavad tegurid:

• liigne kuivus ja samaaegne kõrge mullatemperatuur;
• mulla liigniiskus ja raske mullalõimis;
• lämmastiku liig;
• puudulikult valminud mugulsibulad;
• vale säilitusrežiim.

Tõrje

• Haigestunud taimed koos mullapalliga üles kaevata ja hävitada. Nende kasvukoht desinfitseerida.
• Mugulsibulate õigeaegne ja kuiva ilmaga koristamine.
• Koristusjärgsel sorteerimisel tugevasti nakatunud mugulsibulad hävitada.
• Mugulsibulad korralikult kuivatada ja säilitada õigel režiimil.
• Enne hoiustamist puuderdada mugulsibulaid väävli pulbriga.
• Mugulsibulad kevadel võimalikult varakult välja istutada.
• Kasvatada gladioole päikeselisel ja nõrgalt happelisel või neutraalsel kasvukohal.
• Kasutada viljavaheldust. Samal kohal uuesti pärast 5 aastata möödumist. Arvestada ka teiste sibullillede ja aedastriga.
• Tagada küllaldane kaaliumi- ja fosforisisaldus mullas.

Gladiooli-kuivmädanik (Stromatinia gladioli)

Haigus ohustab gladioole jaheda ja vihmase suve korral. Lehed kolletuvad, alates vanemate lehtede tippudest. Lehed muutuvad määrdunudhalliks ja kuivaks. Maapinnalähedane varreosa pruunistub ja kõduneb. Vars eraldub tõmbamisel kergesti. Varrealusel lehtede kaenlas, samuti juurtel ja mugulsibula välimiste soomuste vahel moodustuvad väga väikesed punktikujulised mustad seenemügarad. Nakatunud mugulsibulad kaotavad säilitamisel normaalse värvuse. Tüüpiline haigustunnus on tumepruunid, heledama keskosaga laigud sibula ülaosas ja külgedel. Haiguse süvenedes vajuvad laigud veid mugulsibula koesse, ühinevad ja katavad suure osa mugulsibula pinnast. Lõpuks muutub kogu mugulsibul mustjaspruuniks, kuivab ja mumifitseerub.

Haigestumist soodustavad tegurid:

• raske, liigniiske ja happeline muld;
• nakatunud istutusmaterjali kasutamine.

Tõrje

Vaata gladiooli-fusarioosi ja gladiooli hahkhallituse tõrjet.

 

Kahjurid

Gladiooliripslane (Taeniothrips gladioli)

Lehtedel on suve alguses valkjashallid punktid ja hõbedaselt läikivad viirud. Lehetuppedes imevad mahla 1-1,5 mm pikkused peene kehaga putukad. Valmikud on tumepruunid, kahe paari ripsmeliste tiibadega, vastsed kollakasoranžid. Kahjustuse süvenedes kahjustuskohad pruunistuvad, muutuvad karedaks ja leht kolletub. Samasugune kahjustuspilt on ka õisiku kattelehtedel. Ripslane tungib ka õienuppudesse. Kahjustatud õienupud ei avane või avanevad vaid osaliselt. Ülemised õienupud kuivavad, õievars kõverdub. Õie kroonlehtede servades ja tipul on kahvatud triibud ja laigud. Ilmade jahenedes tungib ripslane mugulsibulasse. Seal paljuneb ja kahjustab ta hoiuperioodil, kui temperatuur on kõrge (üle +18 ^oC). Kahjurite taimemahla imemise tagajärjel muutub sibulate pind karedaks ja tuhmiks. Tekivad (peamiselt kanna piirkonnas) pruunikad korgistunud laigud, mille on mustad punktikesed. Need on kahjuri väljaheited. Hiljem kahjustatud mugulsibulad kortsuvad. Avamaal on ripslaste kahjustus tugev just kuival ja soojal suvel. Siis areneb kahjustajal palju põlvkondi. Enam kahjustavad nad heledaõielisi sorte.

 

Joonis 11. Gladiooliripslane (http://nathistoc.bio.uci.edu/Thysanoptera/Thrips1.jpg).

Tõrje

• Mugulsibulad koristada enne ilmade jahenemist, et ripslane ei jõuaks mugulsibulaisse minna.
• Mugulsibulad korralikult puhastada ja kuivatada vähemalt kümne päeva jooksul +25-30 ^oC juures.
• Enne hoiustamist mugulsibulaid puuderdada jahvatatud väävliga ja säilitada paberkotis.
• Mugulsibulaid säilitada jahedas ruumis, +5-6 ^oC juures. Ruum ei tohiks olla niiske.
• Mugulsibulad istutada kevadel võimalikult varakult.
• Pritsida gladioole kuni õitsemise alguseni mõne kahjuritõrje preparaadi lahusega. Järgida pakendil olevaid juhiseid, samuti taimekaitsetööde tegemise ohutusnõudeid.

Sibula-juurelest (Rhizoglyphus echinopus)

Gladiooli lehtede tipud kolletuvad. Taime kasv jääb kängu. Õied ei avane. Mugulsibula lõhkilõikamisel on näha pulbrilise pruunika närpiuruga käike, milles on kuni 1 mm pikkused valkjaskollased läikivad ämblikutaolised olendid. Mugulsibulate säilitamisel juurelesta kahjustus jätkub. Kahjurid imevad mugulsibula sees õiepungaalgmetest taimemahla ja närivad mugulasibula kanda. Kahjustunud mugulsibulal on korpjad kärnalaigud. Juurelestad paljunevad intensiivselt, kui mugulsibulate hoiuruumi õhuniiskus on üle 70 % ja õhutemperatuur rohkem kui +13 ^oC.

Tõrje

• Enne mugulsibulate hoiustamist puuderdada neid jahvatatud väärvliga.
• Säilitada mugulsibulaid kuivas ja jahedas ruumis.
• Enne maha panekut puhtida puhkeolekus olevaid mugulsibulaid selleks ettenähtud keemilise preparaadiga, järgidespakendil olevaid juhiseid ning üldisi tööohutusalaseid nõudeid.
• Kahjustuse ilmnemisel kasta gladioole kasvuperioodil mõne kahjuritõre preparaadi lahusega. Järgida pakendil olevaid juhiseid ning tööohutusalaseid nõudeid.