Klassifikatsioon
Gladioolide sorte on aretatud paljukordsete ristamiste teel ning selletõttu on nende sütematiseerimine suhteliselt keerukas. Gladioole jagatakse sordirühmadesse mitmesuguste tunnuste põhjal. Süstematiseerimise tunnusteks on päritolu, mõõtmed, õite värvus, õite suurus, õite kuju, üitsemise aeg jne. Eri maades kasutatakse erinevaid süstemaatikaid ja sellest tulenevalt võib üks sort kuuluda mitmesse rühma.
Sortide lähtekoha järgi eristatakse kahte rühma: Euroopa ja Ameerika. Ameerika rühma kuuluvad ka näiteks Kanadas aretatud sordid. Euroopa sorte iseloomustavad sirged või kergelt lainjad õiekattelehtede servad, gofreeritud (tugevalt lainelised, säbrulised) servadega sorte esineb harva. Õisik on hästi tihe, püramidaalne, koosneb 15-17 õiest. Korraga on avatud maksimaalselt 5-6 õit. Domineerivad suureõielised (11,6-14 cm) ja gigantsed (14,5-16 cm) õied. Enamik Ameerika ökotüüpi kuuluvatest sortidest on gofreeritud õitega. Õisik on silindriline, sageli koosneb 20.22 õiest. Korraga on avatud maksimaalselt 8-10 õit. Valdavalt on suure- ja keskmiseõielised. Siia kuulub ka mõningaid väikeseõielisi ja miniatuursete õitega sorte. Nad on tugeva ja sirge varrega.
Arengurütmi järgi jagatakse gladioolid kahte rühma.
- Talvise-kevadise kasvu ja õitsemisega ehk talikasvulised liigid ja sordid. Siia kuuluvad nt Gladiolus × colvillei, G. × nanus, G. × haarlemensis, G. × thunbergii ja hübriidid, G. grandis, G. tristis ja tema hübriidid. Meil kasvatatakse neid harva.
- Suvikasvulised ehk suvise kasvamise ja õitsemisega liigid ja sordid. siia kuuluvad nt G. × primulinus, G. × hybridus, G. byzantinus, G. illyricus, G. papilio, G. dalenii, G. imbricatus, G. italicus jt. Kõik Eestis kasvatatavad aedgladiooli sordid kuuluvad siia rühma.
Aretuse ja päritolu järgi eristatakse mitmeid sordirühmi.
- Grandiflorus-rühm ehk tavagladioolid. Sellesse rühma kuuluvad tänapäevased sordid. tavagladioolide rühm on kõige arvukam sordirühm. Õied on neil väga mitmekesised. Varieeruvus esineb nii vormis, kujus kui ka värvuses. Esineb ka kahe- ja enamavärvilisi sorte. Õiekattelehed on enamasti siledad või gofreeritud, õisik ühe- või kaherealine. Õitsemine kestab neil juulist oktoobrini. Siia rühma kuulub ka segarühm täidisõielistest ja teistest eksootiliste õitega gladioolidest. Õite suuruse järgi jagatakse need sordid veel viide alarühma (vt gladioolide jaotust õie suuruse järgi). Suvikasvused.
- Primulinus-rühm ehk priimulgladioolid. Aretamise algmaterjaliks on olnud ja on liik Gladiolus primulinus. Õied asuvad õisikus hõredalt. iseloomulikuks on ka suur õite värvivalik ja keskmise kõrgusega peened tugevad varred, mis kasvavad kuni 60 cm kõrguseks. Õied on suhteliselt väikesed, kolmnurkse kujuga. Ülemise õielehe tipp on ettepoole käändunud ja pole kunagi gofreeritud. Õisikus võib olla kuni 20 õit. Õitsevad varasuvest hilissuveni. Suvikasvused.
- Butterfly-rühm ehk liblikgladioolid. Aretuse algmaterjaliks on onlud looduslik liblikgladiool (G. papilio). Väikeseõielised (õie läbimõõt 6-8 cm), säravate, sageli liblika tiibu meenutavate laikudega. Õiekattelehtede servad on siledad või tugevalt gofreerunud. Varred on pikad ja tugevad. nad õitsevad tavagladioolide rühma gladioolidest umbes kaks nädalat varem. On suvikasvused.
- Nanus-rühm ehk madalad ja varaõitsvate gladioolide sordirühm. See rühm ilmus 19. sajandi II poolel. Teda on nimetattud ka väikeseõieliste gladioolide rühmaks. Nad on kevaddtalvise õitsemisega. Õisikuvarre pikkus on kuni 50 cm, õie läbimõõt 4-5 cm (maksimaalselt kuni 10 cm). Õisik on küll hõre kuid elegantne. Väikeseõieliste gladioolide hulka loetakse ka miniatuurseid gladioole, mis ilmusid turule umbes 1950-ndatel aastatel.
- Tubergeni-rühm. See rühm on aretatud van Tubergeni ettevõttes 1924. aastal. Taimed on kitsate lehtedega, karunevate õisikuvartega. Neid kasvatatakse enamasti kasvuhoonetes lõikeõiteks.
Õie ehituse järgi jagatakse gladiooli perekonda kuuluvad liigid kolme rühma.
- Eugladiolus. Nendel on õiekattelehed pikenenud või munajad, nõeljas tipp on vaevu märgatav.
- Hebea. Nendel on õiekattelehed ümarrombjad, märgatava terava tipuga.
- Schweggeria. Nendel on õiekattelehed keerdunud, kroonlehed selgelt märgatava pika ja kitsa tipuga.
Enamik liike kuulub esimesse rühma.
Õie suuruse järgi klassifitseeritakse gladioolid kaheksasse rühma.
- I klass, kääbusõielised gladioolid, õie läbimõõt kuni 3,75 cm.
- II klass, miniatuurõielised gladioolid, õie läbimõõt 3,76-6,25 cm.
- III klass, väikeseõielised gladioolid, õie läbimõõt 6,26-10,0 cm.
- IV klass, keskmiseõielised gladioolid, õie läbimõõt 10,1-12,5 cm.
- V klass, suureõielised gladioolid, õie läbimõõt 12,6-15,0 cm.
- VI klass, gigantsed gladioolid, õie läbimõõt üle 15,0 cm.
- VII klass Primulinus-rühm, õie läbimõõt kuni 7,5 cm.
- VII klass Primulinus (suureõielised), õie läbimõõ tüle 7,5 cm.
Rahvusvahelises klassifikatsiooni kasutatakse õie suuruse iseloomustamiseks viite jaotust, mis tähistatakse numbritega ja mis tavaliselt märgitakse sordinime kõrvale.
Õite suurused
100 - miniatuurõielised, õie Ø kuni 6 cm (miniature, lühend Min);
200 - väikeseõielised, õie Ø 6-9 cm (small, lühend S);
300 - keskmiseõielised, õie Ø 9-11,5 cm (medium, lühend M);
400 - suureõielised, õie Ø 11,5-14 cm (large, lühend L);
500 - gigantsed (hiigelõied), õie Ø üle 14 cm (giant, lühend G).
Gladioolide rühmitamine õitsemisaja järgi.
VE (very early) - väga varajane, istutamisest õitsemiseni kulub vähem kui 70 päeva;
E (early) - varajane, istutamisest õitsemiseni kulub 70-74 päeva;
EM (early midseason) - keskvarane, istutamisest õitsemiseni kulub 75-79 päeva;
M (midseason) - keskmine, istutamisest õitsemiseni kulub 80-84 päeva;
LM (late midseason) - keskhiline, istutamisest õitsemiseni kulub 85-90 päeva;
L (late) - hiline, istutamisest õitsemiseni kulub 91-99 päeva;
VL (very late) - väga hiline, istutamisest õitsemiseni kulub üle 100 päeva.
Rühmitamine õite gofreerituse (laineline voldilisus, säbrulisus) aste alusel.
LR (light ruffled) - nõrgalt gofreeritud, eeskikeelne lühend NG;
R (ruffled) - gofreeritud, eestikeelne lühend G;
VR (very ruffled) - tugevalt gofreeritud, eestikeelne lühend TG;
HR (hard ruffled) - väga tugevalt gofreeritud, eestikeelne lühend VTG.
Tutvu ka allpoololeva veebilehega. http://www.britglad.com/class.html
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License