Gladioolide mugulsibulad istutatakse aprilli lõpul või mai alguses. Istutamise ajal peaks mulla temperatuur olema +9 kuni +10 ^oC. Kui tipikuid istutatakse, siis +5 ^oC.

Maa ettevalmistamine algab juba sügisel. Maa kaevatakse, mille köigus eemaldatakse kõik taimejäänudes ning umbrohud.Kindlasti ei tohiks gladioolide kasvukoht paikneda mõne teise eelnevalt kasvanud sibullille kohal. Samuti ei sobi gladiooli eelkultuuriks aedaster. Nii välditakse taimekahjustajate levikut.

Kevadel, kui mulla pealmine kiht o kuivanud, maapind haritakse pindmiselt, et mulda kogunenud niiskus ära ei auraks. Kevadine sügavam harimine tehaks siis kui maapind on küllaldaselt soojenenud ja liigniiskusest vabanenud. Kevadiseks mullaharimiseks võib kasutada aiaharki, kõblast vmt. Kindlasti tuleb veelkord jälgida, et mullas ei oleks mädanevaid taimejäänuseid ega umbrohtude juuri. Eriti oluline on see siis, kui gladiooli soovitakse kasvatada korduvalt samal kohal. Kui on, siis need tuleb kindalsti eemaldada. Maapind lõplikult haritakse 25-30 cm sügavuselt. See on vajalik eelkõige gladiooli enda iseärasuste tõttu. Gladioolil on kahejärguline juurestik, mis võib tungida 40-45 cm sügavusse ja horisontaalsuunas 35-40 cm kaugusele.

Mugulsibulad on tavaliselt kasutatavad 3-4 aastat. Seejärel toimub nende tuntav vananemine, mis avaldub väiksemates õites, hilisemas õitsemises. Samuti tekib vanadel mugulsibulatel vähem tipikuid ja suureneb vastuvõtlikkus haigustele. Kvaliteetsemaid õisi annavad mugulsibulad, mille kanna läbimõõt ei ületa 1,5 cm.

Esmalt istutatakse varased, siis keskmised ja seejärel hilised sordid. Galdiooli mugulsibulate kevadisesks istutuseks algab eeltöö tunduvalt varem kui toimub tegelik istutus. Märtsi lõpul või aprilli alguses tuuakse mugulsibulad ruumi, mille temperatuur on +18 kuni +20 ^oC ja õhuniiskus 60-70%. Mugulsibulad puhastatakse täielikult pealmistest kattesoomustest. Eraldatakse kõik haigustunnustega mugulsibulad, mis hävitatakse. Mugulsibulate puhastamisel tuleb olla ettevaatlik, et ei vigastaks kasvu alustanud pungi. Kindlasti tuleb kontrollida, et mugulsibulatel ei oleks ripslasi, kes on ühed ohtlikumad gladioolide kahjustajad.

Istutsviis sõltub kus ja millisel eesmärgil gladioole kasvatatakse. Lõikeõite tootmisel võib mugulsibulad istutada ühe meetri laiusele peenrale, kasutades järgmisi vahekaugusi ja sügavusi:

I valiku puhul 15 × 20 cm, istutssügavus 12-15cm;
II valiku korral 10 × 20 cm, istutussügavus 10 cm;
III valiku korral 8 × 20 cm, istutussügavus 8 cm;
IV valiku korral 6 × 20 cm, istutussügavus 6 cm.

Istutssügavust arvestatakse mugulsibula tipust maapinnani.
Tipikute istutamisel tuleb arvestada, et puhkeperiood on palju pikem kui on õitsemisvõimelistel mugulsibulatel. Tipikud istutatakse umbes 5 cm sügavusele.