Lõhnav gladiool (Gladiolus callianthus)

Lõhnav gladiool on pärit Etioopiast. Seetõttu kutsutakse teda mõnikord ka etioopia gladiooliks. Taim kasvab umbes 60 cm kõrguseks, on mõõkjate lehtede ja allapoole kaarduvate valgete, purpurse südamikuga lõhnavate õitega. Õitsemise aeg jääb augustisse-septembrisse. Lõhnav gladiool eelistab kasvada päikeselisel kuni poolvarjulisel tuulte eest kaitstud kasvukohal. Muld peaks olema viljakas, vett hästi läbilaskev. Ta vajab kastmist kogu kasvuperioodi jooksul. Sobib nii aeda peenrasse kui ka lõikelilleks. Parim istutusaeg on maikuu. Sügisel tuleks mugulsibulad välja kaevata, puhastada, kuivatada ning säilitada sarnaselt aedgladiooli mugulsibulatele.

Bütsantsi gladiool (Gladiolus communis subsp. byzantinus)

Bütsantsi gladiooli on vahel nimetatud ka taligladiooliks. Tal on väikeseõieline ja talvekindel looduslik gladiooliliik, mis õitseb juulis. Sobib kasvatamiseks aias, peenral või ka kiviktaimlas. Eelistab päikeselist kasvukohta ja hästi õhustatud parasniisket, viljakat ning vett hästi läbilaskvat mulda. Parim istutusaeg on september-oktoober. Võib jätta mitmeks aastaks samale kohale. Soovitatav on kasutada talvekatet.

Niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus)

On Eesti looduslik taim. Täiesti külmakindel. kasvab umbes 60 cm, kultuuris kasvades isegi kuni 80 cm kõrguseks. Õitseb juulis. Õied 3 cm pikkused lillakaspunased, asetsevad ühekülgsetes tihedates 7-10 cm pikkustes, kuni 12-õielisetes õisikutes. Peale Eesti võib teda veel elida Lätist, Kesk-Euroopast, Ukrainast jm. Ta eelistab kasvada täispäikeselisel, parasniiskel kuni niiskel mullal. Annab ohtralt isekülvi. Mugulsibulad istutatakse suve lõpus 5 cm sügavusele. Ei vaja talvekatet.

 

 

Joonis 8. Niidu-kuremõõk Tartu Botaanikaaias (Uurman, 2009).