Seemnetega paljundamise eeliseks peetakse viirusvabade taimede saamist, kas siis kui emataim oli nakatunud. Tootmises paljundatakse selliselt aasia- ja trompet- ning idaliiliaid. Teine oluline eelis on see, et seemet saab hoida külmutatult niikaua, kui on sobiv aeg teda külvata ning puuduvad aklimatiseerimisraskused, mis esinevad teistest piirkondadest ostetud sibulate puhul. Seemikud hakkavad õitsema 1-3 aasta pärast. Puuduseks on, et seemnetega paljundamisel kandub edasi ka sibulate basaalmädaniku tekitaja seen Fusarium.

Seemnete kogumine

Kuprad kugutakse siis, kui nad muutuvad pruuniks ja hakkavad lõhenema. Kindlasti tuleb kupraid koguda kuiva ilmaga. Seemned puhastatakse kupardest välja siis, kui nad on kuivad. Kvaliteetne seeme on raske, kergemad seemned võib eraldada puhumisega. Seemneid saab kontrollida ka läbi valguse vaadates, idu on näha tumeda kriipsukesena. Seeme pakitakse, etiketeeritakse ja hoitakse külmikus temperatuuril alla 0 ^oC. Nii võib seeme säilida isegi kuni 35 aastat. Kui külvatakse samal aastal, võib seemet hoida kinnises pakis tavalises külmikus +5 kuni +7 ^oC juures.

Idanemise järgi jaotatakse liiliate seemned kahte rühma: maapealse ja maasisese idanemisega. Idanemise kiiruse järgi jagunevad need omakorda kiiresti ja aeglaselt idanevateks. Enamik maapealse idanemisega seemneid on kiiresti idanevad. Maasisese idanemisega seemned on reeglina aeglaselt idanevad. Enne külvamist on vaja teada, kumba idanemisrühma seeme kuulub. Maapealse idanemisega seemned külvatakse tavaliselt varakevadel, maasisesed aga hilissuvel. Seeme tuleb külvata kobedasse mulda ja kasta. Külve tuleb jälgida ning vätida nende läbikuivamist. Kuumal ajal on tarvis külve varjutada. Regulaarselt tuleb seemikuid pritsida hahkhallituse vastu. Külvimuld peab olema kerge, liivane, huumus- ja õhurikas ning steriliseeritud. Külvimullale ei tohi kindlasti tekkida koorikut. Sobiv on külvimulla segu on: ⅓ lehemulda, ⅓ liiva ja ⅓ turvast. Sobiv on ka turvassubutraat. Lubjalembestele liiliatele lisada kasvumullale paeklibu või liiva, idahübriidide substraadi hapustamiseks rabaturvast. Liigid külvata väheviljakasse mulda.

Maapealne idanemine. See on kiire idanemine, mis toimub mõne nädala või paari kuu jooksul. Seemnes olevast embrüost areneb juureke ja väike sibul, iduleht kasvab loogana maapinnale, sirgub ja muutub roheliseks. Mõne nädala möödudes areneb esimene leht, suureneb sibul ja juurekava. Nii kasvavad trompetliilia, aasia hübriidide ja Longiflorum-hübriidide seemned. Opitamaalne idanemistempratuur on +18 kuni +20 ^oC. Sellest kõrgemal või madalamal temperatuuril võib seeme idaneda kuni kaks aastat. Kaua idanevad ka vanad seemned, eriti need mis on kuivanud. Neid tuleks enne külvi leotada ja hoida jahedas. Külviaega valides tuleb arvestada, et seemikute arenemiseks jääks piisavalt aega. talveks peavad nad kasvama tugevaks ja omama head juurekava. Külmikus hoitud seemet võib külvata veebruaris-märtsis. Pikeerimiskõlbulikuks saavad taimed aprillis-mais. Hõreda külvi puhul pole taimi tarvis pikeerida, nad jäetakse kastidega talvituma. Seemikud talvituvad kas avamaal või jahedamas kasvuhoones.

Maasisene idanemine. Erinevalt maapealsest idanemistüübist moodustub seemne embrüost kõigepealt väike sibulake, iduleht ei ilmu maapinnale, vaid jääb mulda. Maa pealeilmuvad pärislehed. Need võivad tekkida alles mõne kuu või isegipaari aasta möödudes. Selleks peavad taimed läbima külmaperioodi. Paljudel liikidel (idaliiliad ja -hübriidid) ei idane kogu elujõuline seeme esimesel aastal. Osa jääb "reservi". See on looduse poolt välja kujundatud kaitsestrateegia juhkus, kui esimese aasta seemikud hukkuvad. Sel juhul säilib osa seemneid maapinnas ning annab järglasi hiljem. Liiliate seemneid on seepärast soovitav külvata kastidesse, mida saab paar aastat alles hoida, et kogu seeme jõuaks idaneda. Eriti oluline on see haruldaste liikide puhul. Dauuria ja Browni liilia kasvatavad maasisese idanemistüübi korral samal aastal suure arvu lehti. Seda võib juhtuda ka Humboldti liilia puhul. Aeglaselt idanevad meil hästituntud ja metsistunult leviva kirju liilia seemned. Tema seemned valmivad septembris ja maapinnale sattudes idanevad, moodustades sibulakese, mis talvitub pärislehed ilmuvad kevadel. Selline idanemistüüp on idaliiliatel ja nende hübriididel. Seeme külvatakse juulis või augustis kastidesse, lastakse talvituda nind tärkamine toimub järgmisel kevadel. Euroopast ja Ameerika lääneosast pärit liikidele sobib selline paljudamisviis häasti. Soe-külm-soe menetlus tuleb nendele liikidele, kellele avamaatingimused ei sobi, luua kunstlikult. Nende faaside muutused võivad idanemist pikendada 2-3 aastani. Kiiremaks idanemiseks kasutatakse mitmesuguseid erivõtteid, millest levinuim on seemnete stratifitseerimine (erinevate temperatuurdega mõjutamine), mida võib kasutada näiteks idaliilia liikide puhul. Idanemise kiirendamiseks on kasutatud ka muid meetodeid. Näiteks kasutatakse seemnete uhtmist veega, mõjutamist valguse ja keemiliste ainetega.

Joonis 16. Liilate paljundamine seemnetega (Normet, 2003. lk 83).