Vegetatiivselt paljundatakse peamiselt hübriide ja sorte, kuna need ei anna seemnetest identseid järglasi. Samuti paljundatakse vegetatiivselt neid, kes ei anna seemneid või kelle seemned ei ole idanemisvõimalised.

Paljundamine sibulate abil

Paljudel liilialiikidel ja sortidel, eelkõige aasia hübriididel, kasvavad sibulasoomuste kaenaldes asuvatest pungadest uued väikesed sibulad. Neil on oma juuresüsteem ning vars. Maapealsete varte arvu järgi saab teha kindlaks sibulate arvu. neid võib aastas areneda 1-4 . See oleneb enamasti sordist. Sellised sibulad võib välja kaevata ning istutada uuele kohale. Võsundilise sibulatüübi korral saab eraldada võsunditel arenenud noored sibulad ja neist uued taimed kasvatada. Sellised on kanada liili ja panterliilia. Risoomisibulatega paljundatavatel liiliatel tekivad maa-alustel vartel (risoomidel) asendussibulad. Neid on võimalik noa abil eraldada ning paljunduspeenrale istutada. Taolised on Davidi liilia ja nepaali liilia, samuti ka Ameerika lääneosa liiliad.

Paljundamine varresibulatega

Varresibulad arenevad liilia varre maa-alusel osal, mis jääb sibula ja maapinna vahele. Mõnel liigil arenevad taolised sibulad varre alumisel osal, juurekaelal. neid sibulaid saab eraldada taime ümberistutamisel.

Maapealsel varreosal lehekaenlas asuvate sigisibulate abil saab paljundada neid liike ja hübriide, millel nad on arenenud (nt tiigerliilia, sargenti liilia, tuliliilia, väävelkollane liilia). Sigisibulad on tavaliselt 1-2 cm läbimõõduga. Õienuppude eemaldamine enne õitsemist soodustab sigisibulate moodustumist. Sibulad eemaldatakse varrelt mõni nädal pärast õitsemist. Veelgi parem on seda teha siis kui sigisibulale on arenenud ka leheke ja juurealge. Sigisibulad istutatakse pikeerkasti ja kaetakse 2,5-5 cm paksuse mullakihiga. Talveks võib need kastid jätta kinnikaetult avamaale või hoida jahedas keldris või ka kasvuhoones.

Joonis 14. Liilia paljundamine sigisibulatega (Bradley, 2008. lk 95).

Sibulasoomustega paljundamine

See paljundusviis on väga levinud, kiire ning annab häid tulemusi. seda viiski kasutatakse ka istutusmaterjal masspaljunduse korral. Sibulasoomustega saab paljundada enamikke liilialiike. Selleks kasutatakse suuri ja haigusvabu sibulaid. Soovitav on sibulad eelnevalt pesta. Soomused tuleb lahti murda võimalikult sibulakanna lähedalt. Murdekohad töödeldakse lehtpuusöega või mõne fungitsiidiga. Emasibulast võib kuni pooled soomused. Ühest soomusest võib saada 1-3 sibulakest. Järelejäänud sibul istutatakse uuesti maha. See meetod ei sobi hilja õitsevate idaliiliate korral.

Soomused eraldatakse suvel. Temperatuuril +12 kuni 21 ^oC tekivad suured sibulad ja lehed ja uued taimed võivad õitseda juba järgmisel aastal. Soomustega paljundamisel võib materjali mõjutada erinevate temperatuuridega. Sel juhul eraldatakse soomused sügisel, töödeldakse fungitsiididega, segatakse niiske turba või perliidiga ja hoitakse suletud kilekotis hästi ventileeritud ruumis +15 kuni +21 ^oC juures niikaua, kui sibulad ja juured on moodustunud. Selline inkubatsiooniperioodi pikkus oleneb sordirühmast. Aasia hübriididel vältab see 6-8, trompethübriididel 8-10, idaliikidel ja -hübriididel 12-14 nädalat. trompethübriidid ei vaja edasist külmaperioodi ja need võib eraldada niipea kui sibulad on moodustunud ja hoida edasi umbes +2 ^oC juures. Neile on madalam temperatuur vajalik selleks, et suruda alla võsude kasvu enne istutusaega. Trompethübriidide soomuseid võib kevadel istutada avamaale. Teiste rühmade puhul tuleb kilekotid soomustega hoida veel 3-4 nädalat temperatuuril +4 kuni +10 ^oC ja seejärel +1 ^oC juures. Kui temperatuuritingimused on soodsad, situtatakse sibulad avamaale. istutusaja valikul lähtuda öökülmadest. Neid tasuks vältida.

Joonis 15. Liilia paljundamine sibulasoomustest (Bradley, 2008. lk 97).

 

Pistikutega paljundamine

Pistikutega paljundamiseks saab kasutada nii varretükke kui ka lehti. Seda võtet kasutatakse vähem, kuna pistikute hooldamine vajab täpsust ja aega. Pistikutega paljundamist võiks kasutada mõne väärtusliku sordi paljundamiseks. Kõige sobilikumad on varrepistikutega paljundada sigisibulaid moodustavaid sorte. Varrepistikutele peaks jääma 3-4 lehte, alumisi kärbitakse 1,5 cm pikkuseks. Pistikud surutakse tihedalt pikeerkasti niiske pestud liiva või liiva-turba segusse. Lehepistikuteks sobivadkitsamate lehtedega liiliad. Selleks lehed rebitakse varre ülemisest osast, kuid mitte ladvast, ja surutakse pooles ulatuses pikeerkasti liiva või turba-liiva segusse. Kastid ppiserdatakse märjaks, kaetakse kilega ja hoitakse +20 kuni +25 ^oC juures. Vajaliku õhuniiskuse (80-85%) saavutamiseks tuleb pistikuid regulaarselt 2-3 korda päevas piserdada. Varrepistikute kasvamaminekust annavad märku varrepistikute lehekaenaldesse ilmuvad väikesed sibulad. Lehepistikute korral ilmuvad sibulad lehepistikute lehtedele. Uued sibulad on umbes 1 cm läbimõõduga, nad eraldatakse pistikutelt ja istutatakse paljunduspeenrale.