Pojeng (Paeonia) on perekond pojengiliste (Paeoniaceae) sugukonnast, kuhu kuulub 33 liiki, mis looduslikult kasvavad Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaukaasias, Väike-, Kesk- ja Ida-Aasias ning Põhja-Ameerikas.

Pojengid on kasutuses olnud haljastustaimena pikki aastaid. Nad on ühed armastatud taluaia taimed, samuti on neid kogutud. Kollektsioone võib leida nii botaanika- kui ka eraaedadest.

Pojenge kasvatati ilutaimedena Hiinas juba 1500 aastat. Esialgu kasvatati pojenge meditsiinis kasutatavate juurte tarvis. Aja möödudes hakati neid ka kui ilutaimi hindama.

Selles, et me tänapäeval võime nautida lõhnavaid pojengiõisi, on rohtsetest pojengidest kõige suurem tähtsus valgeõielisel pojengil (Paeonia lactiflora). Ta on enamiku meie aiahübriidide esivanem ning olnud aluseks mitmesugustes värvides ja toonides sortidele.

Esimesena hakkasid väljaspool Hiinat pojengide vastu huvi tundmajaapani mungad. Nad asusid 8. sajandil hiinlastega kaubavahetusse. Nii jaapanlased kui ka hiinlased olid huvitatud uute pojengisortide aretamisest. Hiinas hinnati eelkõige suuri täidisõielisi sorte, jaapanis aga liht- ja pooltäidisõielisi sorte. Tänu jaapani pojengiaretajatele on meil tänapäeval valgeõielisi pojenge, mida nimetatakse ka jaapani rühmaks. Neil on üks või kaks rida suuri välimisi kroonlehti, mis ümbritsevad tiheda asetusega väikseid kitsaid sisemisi õielehti, mida nimetatakse staminoodiumiteks. Need on õielehtedeks muundunud steriilsed tolmukad. Õielehes võivad kroonlehtedega sama või erineva värvusega.

Jaapani aretajate teine saavutus on põõsas- ja rohtsete pojengide hübriidid. Palju aastatid aravti, et see on võimatu, kuid 1950-ndatel aastatel õnnestus see jaapani aretajal Toichi Itoh'il läbi viia. Ta ristas hübriidpõõsaspojengi (P. × lemoinei) 'Alice Harding' valgeõielise pojengi (P. lactiflora) hübriidiga 'Kakoden'. Tulemuseks olid adalad rohtsed kollaste täidisõitega taimed. Selliseid pojenge nimetatakse Itoh-hübriidideks.

17. sajandi keskel levitas Ida-India kaupmees kuuldusi fantastilistest hiina okasteta põõsastest, milledel on suured roosisarnased õied. Rohkem kui saja aasta möödudes jõudsid esimesed põõsaspojengid Euroopasse, Inglismaale. 1789. aastal istutati Kewsse esimene põõsaspojeng, millel olid sinakaspunased täidisõied. Mõni aasta hiljem toodi Kews asuvasse kuninglikku botaanikaaeda veel mõned eksemplarid.

Eesti aedades on pojenge kasvatatud 19. sajandist.