Pojengid on enamasti terved ja vastupidavad taimed. Õige istutamise, piisava väetamise ja korraliku hooldamise korral pakuvad nad aiaomanikule rõõmu pikkade aastate jooksul. Kuid siiski võivad pojenge kahjustada mõned haigused.

Pojengi-hahkhallitus (Botrytis paeoniae)

Jahedal vihmasel kevadel on noortel võrsetel, hiljem ka vanematel, maapinna lähedal pruunikad laigud, mis peagi ümbritsevad kogu vart. Varred maapinna lähedalt pehmenevad ning hakkavad mädanema, hiljem varred lamenduvad. Nakatunud õiepungad ei avane, pruunistuvad või mädanevad ja kattuvad niiske õhu korral tolmava hallitusega, mis sisaldab haigustekitaja eoseid. Suured pruunikad laialivalguvad laigud ilmuvad kõrge niiskuse korral ka lehetippudele ja -servadele. Nakatuvad ka juuremugulad. haigustekitaja säilib väikesete mustade seenemügaratena taimejäänustes, peamiselt vartes, ja mullas. Hahkhalitusele on eriti vastuvõtlikud just varajased sordid.

Haigestumist soodustavad:

• raske, märg ja happeline muld,
• varjuline kasvukoht,
• tihe istutus,
• tihedad ja suured puhmikud,
• sajused ilmad,
• madal temperatuur ja järsud temperatuuri muutused,
• liigne lämmastikuga väetamine ning samaaegselt kaaliumi puudus.

Tõrje

• Nakatunud taimeosade õigeaegne eemaldamine ja põletamine.
• Raske lõimisega mulla korral lisada sellesse jämedateralist liiva.                                                                                          Joonis 4. Pojengi-hahkhallitus
  
• Suured ja tihedad taimed jagada väiksemateks või harvendada.                                                        (http://www.plante-doktor.dk/Botrytis%20paeonia%202.jpg).
• Vältida liialt sügavat istutamist (juurekaelal olevad pungad kuni 5 cm sügavusele).
• Kasvatada pojenge päikselisel kasvukohal.
• Kasutada keemilisi haigustõrjevehendeid vastavalt pakendil olevale juhisele.

Pojengi-ümarlaiksus (Phyllosticta paeoniae)

Lehtedel paiknevad, enamasti alumistel, õitsemise ajal ümarad, algul mõne millimeetrise läbimõõduga pruunikad laigud, mis hiljem suurenevad ja kattuvad sügisel mustade algeoslatega (täpikesed). Laikude vananemisel langeb kahjustunud lehekude välja. Haigestuvad ka varred, mis pruunistuvad ja kuivavad. Pojengi iga-aastase kahjustuse puhul jäävad õied väikesteks või ei arene üldse.

Tõrje

• Varred lõigata sügisel võimalikult madalalt maha ja kõik taimejäätmed põletada.
• Kasutada keemilisi haigustõrjevahendeid vastavalt pakendil olevale juhisele.

Viltrooste (Cronartium flaccidum)

lehtede mõlemal küljel kollakaspruunid, violetse äärisega laigud. Lehe alumisel küljel on laiukdel väikesed, kollakasoranžid tolmavad suvieoste padjandid. Tugevasti nakatunud lehed keerduvad ja kuivavad. Sügisel tekivad lehtede alumisel pinnal 2 mm suurused pruunid, sarvjalt kõverdunud talieoste sambakesed. Viltrooste vaheperemeheks on harilik mänd. Patogeen talvitub seeneniidistikuna männiokstel, aga ka talieostena pojengilehtedel. Roostest nakatunud taimed on vastuvõtlikud hahkhallitusele.

Haiguse arengut soodustavad eelkõige soojad ja niisked, vihmased ilmad.

Tõrje

• Nakatunud lehtede hävitamine.
• Fosfori- ja kaaliumipuuduse vältimine.
• Keemiliste haigustõrjevahendite kasutamine vastavalt pakendil olevale juhisele.

Pojengi-ringlaiksus (Peony ringspot virus)

Lehtedel esinevad helerohelised kuni kollased, ebaselge piirdega viirulised laigud ning kontsentrilised kloroosiringid ja -poolringid. Lehed kimarduvad ja muutuvad laineliseks. Võrsed känguvad. Õite arv ja suurus ning kroonlehtede arv õitel väheneb. Sageli õienupud ei puhke, vaid kuivavad. Kasvuperioodi lõpul võivad kloroosilaigud lehtedel kärbuda. Viirus levib õite lõikamisel, samuti kandub edasi ka lehetäidega. Nakkusele on vastuvõtlikud valge- ja roosaõielised sordid.

Tõrje

• Nakatunud võrsed haiguse ilmnemisel (peamiselt kevadeti) välja lõigata ja põletada.
• Tõrjuda regulaarselt lehetäisid. Pojenge võib selleks pritsida küüslaugu-, raudrohu-, kesalille- või põldpujuleotisega.
• Haigestunud taimi paljundamiseks mitte kasutada.
• Õite lõikamisel nuga desinfitseerida.

Maasika-kärbuss (Aphelenchoides fragariae)

Lehtedele tekivad alguses vesised kollakad laigud, lehesoontega piiratud laigud. Hiljem laigud suurenevad ja pruunistuvad. Tugeva kahjustuse korral lehed hävivad. Tabanduda võivad ka õienupud. Õied võivad deformeeruda. Kahjustavad imeväikesed ümarussid, kes imevad kudedes taimemahla.

Tõrje

• Kahjustuse tunnustega lehed hävitada.
• Taimede kastmisel vältida lehtede märjaks saamist sest närbussid kanduvad veepiiskadega uutele lehtedele.
• Enne istutamist hoida pojengide juuremugulaid 15-20 minutit +40 ^oC vees. Seejärel juuremugulad jahedas vees jahutada ning tahendada.