Mulla ettevalmistamine istutamiseks

Kuna pojengid on püsikud, mis jäävad samale kasvukohale aastakümneteks, siis tuleb mulla ettevalmistamisega tagada pikemaks ajaks ka sobilik toitainete hulk mullas.

Pojengid istutatakse toitaineterikkasse, sügavalt haritud mulda või spetsiaalselt ettevalmistatud rammusa mullaga täidetud istutusauku. Muld peaks kindlasti olema sügavalt haritud kuna kõvas mullas ei moodusta pojengid korralikke juurekogumikke.

Pojengide õige istutamise aeg on sügis. Kuna pojengid vajavad sügavalt haritud mulda, siis istutuskoha võiks ette valmistada juba suvel, et muld saaks piisavalt vajuda. Istutusauk peaks olema 50...60cm läbimõõduga ja vähemalt 50cm sügavune. Aukude ettevalmistamisel pannakse mulla pealmine kiht kõrvale, ülejäänud alumine mullakiht aga eemaldatakse kuna see on enamasti toitainete poolest vaesem. Istutusaugu põhi kobestatakse labidalehe sügavuselt.

Madalamates kohtades, kuspõhjavesi ulatub maapinnast meetrini või veelgi vähem, tuleb pojengid istutada kõrgendatud peenardele. Istutusaugu põhja pannakse 15...20cm tüsedune drenaažikiht, mis valmistatakse kruusast, jämedateralisest liivast, purustatud tellistest või muust materjalist. Istutusauk täidetakse ²⁄₃ ulatuses mullaseguga, mis koosneb hästikõdunenud sõnnikust või kompostist, turbast ja mulla pealmisest kihist. Sellesse segusse lisatakse väetiseid arvestades istutusaugu kohta 100...200g superfosfaati või 400...500g kondijahu. Soovi korral võib lisada veel kaalium- ja muid lämmastikuvaeseid mineraalväetiseid. Happeliste muldade korral lisatakse neutraliseerimiseks 100...200g lupja või 300g puutuhka. Liiga savise mulla korral võib istutusaugu kohta lisada ühe ämbri liiva, liivaste muldade korral aga ühe ämbri peenestatud savi või savimulda. Mullasegu segatakse augu kõrval hoolikalt läbi, et toimuks korralik ainete sugunemine. See mullakiht on rammus ja moodustab ²⁄₃ istutsauku minevast mullast. Selle mullaseguga ei tohiks taimede juurde kokku puutuda kuna juurdumata istikutele mõjuvad väetised halvasti ja võib tekitada juurtele väetise põletust. Istutusaugu pealmine osa (umbes 20cm) täidetakse viljaka mullaga, kuhu väetisi pole lisatud. Sellesse mulda istutatakse ka taim.

Pojengitaimede istutamine

Normaalne pojengide istututamise vahekaugus on 100...120cm. Tootmisingimuste, kus pojengid jäävad kasvukohale ainult 4...5 aastaks, jäetakse vahekauguseks 70...90cm.

Konteinertaimi võib istutada kevadest sügiseni. Paljasjuurseid taimi istutatakse reeglina sügisel. Istutamisel jälgitakse, et juurte otsad ei jääks ülespidi, samuti tuleb jälgida, et kasvupungad oleksid ülespoole suunatud ja et nad asuksid mullapinnast 3..5cm sügavusel. Kui taim istutatakse sügavamale, siis õitsemine hilineb või taim ei õitse üldse. Istutamisel auk esmalt täidetakse ²⁄₃ ulatuses viljaka ja väetistega rikastatud mullaseguga, Seejärel lisatakse kiht väetisteta mulda, millele paigutatakse taim jälgides juuret ja võrsete asetust. Pärast taime asetamist auku täidetakse see ettevaatlikult õhulise mullaga järgides, et ei vigastatakse mulla alla jäävaid võrseid. Potis kasvanud taimed istutatakse samale sügavusele nagu nad olid kasvanud. Vajadusel istutamise ajal kastetakse. Kindlasti toimub kastmine kohe pärast istutamist. Niiskuse säilitamiseks võib pärast istutamist ja kastmist katta pinnas mõne orgaanilise multšiga (nt puukoore-mulla segu, turvas). Potis kasvanud taimede korral multšimaterjal taimevarte ümber ei panda.

Talvekatet noored istutatud pojengitaimed ei vaja. talvise külmakergituse ja liialt hilise istutuse korral võib talvekatet esimesel istutusjärgsel talvel siiski kasutada. Selleks võib kasutada mõnesentimeetrist freesturba kihti. Kasutada võib ka mulla kuhjamist 5...10cm kõrgusele ümber värskelt istutatud istikute. Katmiseks ei sobi puulehed, mis märgudes muutuvad raskeks ja ei lase õhku läbi. Talvekate pannakse peale alles pärast mulla külmumist, mis kevadel taime kasvu alguses kohe eemaldatakse. Multši kevadel ei eemaldata.