Kastmine

Pojengid vajavad taimede tärkamisest kuni järgmise aasta uuenemispungade tekkeni palju vett. Pojenge kastetakse harva kuid korralikult, arvestusega 3...4 ämbrit vett taime kohta. Eriti oluline on pojenge kasta juulist augusti alguseni. Sel ajal tekivad pojengide uuenemispungad, milledest arenevad järgmisel aastal varred. Selle ajavahemiku mullaniiskusest oleneb järgmise aasta õitsemine. Multšimine aitab mullas säilitada niiskust.

Kobestamine

Kobestamine soodustab niiskuse säilimist mullas, parandab mulla õhustatust ja takistab umbrohtude arengut ning levikut. Mullakooriku tekkimise vältimiseks kobestatakse mulda pärast iga tugevamat vihamasadu. Multši kasutamisel pole kobestamine vajalik.

Umbrohutõrje

Mugav võimalus hoida ära üheaastaste umbrohtude levikut on katta pojengidealune maapind õhukese multšikihiga. Enamasti sobib multšiks kasutada neutraliseeritud rabaturvast. Kasutada võib ka koorepuru, laastu, lehtpuusaepuru ja muid materjale. turbakihi võib taimede ümber paigutada kuni 10cm paksuse kihina, mis pärast kokku vajumis on mõnesentimeetri paksune. Turvast ei ole soovitada panna taime peale, sest see imab endasse tugevalt vett ning võib põhjustada seenhaigustebr arengut.

Mitmeaastaste umbrohtude vastu multšimine enamasti ei aita. Kõige ebameeldivamate umbrohtude (harilik orashein, põldohakas, harilik kassitapp, põld-piimohakas, paiseleht, harilik naat, võilill jt) leviku piiramist ei pruugi ka rohimine aidata. Umbrohleviku piiramisele pannakse alus juba kasvukohe ettevalmistamisel, kus pinnase ja istutusaugu kaevamisel eemaldatakse kõik umbrohujuured, mis nähtavale ilmuvad. Samuti võib kasutada umbrohtude lämmatamist enne kasvukoha ettevalmistamist ning herbitsiide (umbrohtude tõrjumiseks mõeldud keemilised preparaadid). Herbitsiidide kasutamisel tuleb olla ülimalt ettevaatlik ning tähelepanelik, lähtuda pakendil olevatest juhistest ning kasutada isikukaitsevahendeid.

Väetamine

Pojengid vajavad palju toitaineid, eriti lämmastikku ja kaaliumi, sest igal aastal suureneb nende vegetatiivne mass poolteist kuni kaks korda. Pojengidele antavate väetiste kogus sõltub taimede seisundist ja mulla viljakusest. Kui istutamise eel on muld korralikult ettevalmistatud ning lisatud piisav toitainete varu, pole esimestel kasvuaastatel tarvis väetisi kasutada. Kui pojengid kasvavad ja õitsevad hästi, ei ole tarvis väetiste kasutamisega liialdada.

Väetamise sagedus oleneb mullatüübist. Kindlasti on vajalik väetisi kasutada liivastel ja saviliivastel muldadel. Need mullad on vähese toitainete neelamisvõimega ning vihmavesi uhub mullast toitained välja. Just sel põhjusel tuleb neid muldi tuleb väetada sagedamini ning antavad väetiste kogused peaksid olema väiksemad võrreldes teiste mullatüüpide korral.

Esimene väetamine viiakse läbi varakevadel taimede tärkamise ajal lämmastikku sisaldavate kompleksväetistega. Teine väetamine tehakse õiepungade tekkimise ajal. Siis kasutatakse mõnda täisväetist, mis sisaldab rohkem kaaliumit. Teine väetamine parandab taimedel õitsemist. Kolmas väetamine toimub õitsemise alguses, kasutades mõnda täisväetist. Neljas väetamine toimub kaks nädalat pärast õitsemist kaalium- ja fosforirikka väetisega. Sel ajal välditakse lämmastiku andmist. Väetamise põhjuseks on uute uuenemispungade tekke soodustamine. Sellest sõltub järgmise aasta õitsemine.

Tabel 1. Taimetoiteelementide vajadus pojengil.

Toiteelement	Varakevadine väetamine	Väetamine õiepungade tekke ajal	Väetamine kaksnädalat pärast õitsemist
lämmastik (g)	10...15	8...10	0
fosfor (g)	0	15...20	15...20
kaalium (g)	10...20	10...15	10...15

Lämmastiku liig suurendab taimede vegetatiivset kasvu ning õitsemine jääb tagasihoidlikuks. Väheneb ka külmakindlus ning vastupidavus haigustele. Lämmastikku sisaldavaid väetisi võib pojengile anda kasvu algul, kuid kindlasti mitte pärast õitsemist.

Lisaväetamiseks võib kasutada ka tuhka, lehma- või kanasõnnikust valmistatud virtsa lambasõnnikut.

Mineraalväetised antakse tahkena või 0.5...0.6%-lise lahusena. Lisaväetis antakse 20cm kauguselt puhmiku keskpaigast raputatuna ringina taime ümber. Väetsi segatakse umbes 10cm sügavusse mulda.

Väestised on mõjusad ja toimivad vaid piisavalt niiske mulla korral. Sellepärast on oluline hoida mulda niiskena ning põuaperioodidel pojengitaimi kasta. vanu taimi on soovitatav väetada komposti või mõne muu orgaanilise väetisega. See parandab huumuse- ja toitainetesisaldust mullas.

Pojengiõite välimust mõjutab väetamine kõige enam täidisõieliste sortide puhul. Mõned täidisõielised sordid kasvatavad ilusaid ja tihediad õisi ainult rammusas mullas. Eelistada tasuks vähenõudlikke sorte, mis annavad ilusaid õisi ka madalama viljakusega mulla korral.

Toestamine

Peaaegu kõik täidisõielised pojengisordid vajavad toestamist. Eriti vajavad pojengid toestamist kui õitsemise ajal on vihmased ilmad. Niisked ja märjad õied on eriti rasked ja võivad õievarred võivad kuni maani kaarduda. Vihmaste ilmade korral võivad õied ka mädanema minna. Tugedena võib kasutada spetsiaalseid taimetugesid või valmistada neid jämedast traadist, punuda okstest (nt arukask) kasutada spetsiaalset plastikust toestusvõrku. Toestused võiksid olla rohelised, mis jääksid paremini taimede varju.

Toed võiksid olla vähemalt 100cm kõrgused, mis 25cm ulatuses pinnasesse surutakse. Toed pannakse taimede ümber siis kui nad on kasvanud vähemalt kuni ¹/₃ oma lõplikust kõrgusest.

Kaenlapungade eemaldamine

Enamik pojengidest on paljuõielise, sest nad on aretatud valgeõielisest pojengist. Nii võibki ühele varrele areneda mitu õiepunga. Kui aga on soov saada eriti suuri ja tihedaid õisi, oleks otstarbekas jätta igale varrele ainult üks õis. Seda tuleb teha võimalikult varakult, et taim suunaks toitained ühte allesjääva õie kasvu. Kui aga soovitakse pojengitaimede pikemaajalist õitsemist, võib külgpungad alles jätta. Selliselt saadakse küll veidi väiksemad õied kuid külgpungadest arenevad õied pikendavad taime õitsemisaega.

Äraõitsenud õite eemaldamine

Päris tihti jäävad äraõitsenud õite kroonlehed taime külge ning kuivades ei varise. Vihmaste ilmade korral hakkavad nendel arenema hallitused, mis võivad ajapikku nakatada taime. Osa kroonlehti võib siiski pudeneda ning jääda pidama lehtedele, mis vihmade korral põhjustavad lehtedel mädanikke. Selle vältimiseks tuleb äraõitsenud õied ära korjata.

Sügisene varte lõikamine

Septembris lõigatakse pojengide varred maapinna kõrguselt maha. Soovitatav on seenhaiguste leviku vältimiseks lõigatud varred ja lehed põletada. Seenhaigused talvituvad enamasti taimejäänustel ning ei hävi ka komposteerumisel.