Monthly Archives: October 2016

Tagasiside ÜL1.

Esimeseks ülesandeks oli koostada visualiseeritud konspekt mõistete teemal. Ülesande teise osana tuli välja tuua 3-5 käsku taime- ja sordnimede kirjutamise kohta. Lisaülesandes tuli valida tunnis käsitletud rohttaime liik ning see taksoomiliste üksuste abil lahti kirjutada. Juurde tuli otsida mõni valitud taksoni sort ning kirjeldada selle tunnuseid.

Ülesande esitamise tähtajaks oli 23. oktoober.

Kohustuslikus ülesandes kasutati palju selgitavat teksti, vähem koomiksi elemente, mõistekaarti, plakatit, tabelit vms. Oli konspekte, mis sisaldas mõisteid ja nende 1-2-lauselist lahtikirjutust; oli konspekte, kus mõisted kirjutati lahti enda sõnadega, läbi arutluse. Päris mitmel korral kirjeldati põhimõisted lahti mõne konkreetse taime näitel.

Siinkohal tahan välja tuua Kadri muheda koomiksi:

Kadri koomiks

Oli õpilasi, kes kontsentreerusid mõistetele niivõrd, et taime- ja sordinimede kirjutamise käsud ununesid. Need tuleb siiski tööle lisada.

Taksonoomiast tasub lisaks konspektis väljatooduga meeldes pidada, et ühel liigil võib olla palju sorte, samuti võib ühel hübriidil, alamliigil olla palju sorte. Sordid ise aga võivad kuuluda sordirühma. Näiteks nartsiss, kellel on üle kümne sordirühma.

Taimedega asustamisega seotud mõistete selgitamisel saadi teada, et introduktsioon võib olla tahtlik või tahtmatu. Huvitava näite pakkus välja Geoffrey Robert: “Introduktsioon on juhtum kui organism on asustanud piirkonna, kus see ei ole kunagi varem elunanud (Pilt 5). See käib alati inimeste kaasabil ja võib juhtuda teadlikult või mitteteadlikult, tahtlikult või kogemata. Näiteks,  loendamatuid võõrtaimeliike ja sorte on teadlikult toodud Eestisse, et Eesti rahvas saab osta neid ilu ja tarbetaimeteks. Teiselt poolt, mustad rotid (Rattus rattus) on levinud üle maailma sellepärast, et nendele meeldib elada inimeste juures ja on need sajandeid reisinud koos inimestega laevade peal sadamast sadamasse. Inimesed ei ole neid ise teadlikult ja/või tahtlikult levinud.

el_cazador_de_eucaliptos_dean_nicolle_and_spanish_foresters_miguel_angel_cogolludo_and_gustavo_iglesias_documenting_karri_knight_tallest_tree_in_europe_by_git_forestry

Pilt 5 – See pilt näitab Euroopa kõige kõrgemat puud (keskel) mis on 72m kõrge, kuigi see ei ole Euroopa endeemiline liiki. See liik on hoopis Eucalyptus diversicolor, mis on pärit Austraaliast ja koos mitmete teiste Austraalia liikidega on kasvanud Lõuna-Euroopas juba üle sajandi. Pildi allikas – GIT Forestry”. 

Siin aga üks teemakohane video… 🙂

Käskude kirjutamisel kasutati siiski tihti konspekti lauseid või veebist leitud koolikaaslaste töid (tore, et neid usaldate, teadmata, milline oli minupoolne hinnang 😉 ). Ootasin siiski neid pigem vastavas sõnastuses ehk käskudena:

  1. Ladinakeelsed taimenimed erista muust tekstist kaldkirjaga!
  2. Sortide nimed kirjuta ülakomade vahele!

Huvitav oli asjaolu, et konspektides väljatoodud reeglid olid küll õiged, aga töö ulatuses, eriti lisaülesannetes esines siiski vigu nii liiginimede kui ka sordinimede kirjutamises. Välja tahan tuua mõne “asja”:

  1. sortide nimed kirjutame ikka ülakomade vahele (me ei kirjuta ilukirjanduslikke teoseid);
  2. taime perekonna nimi kajastub taime nimes, nt sinihall hosta (sõna sinihall = liigi epiteet, sõna hosta = perekond);
  3. sõna rohttaim = taime tüüp, mitte perekond;
  4. ladinakeelsed taimenimed on ikka kaldkirjas, nt Hosta sieboldiana.

Siinkohal soovitan kõigil oma töö just selle pilguga üle vaadata ja parandada leitud vead.

Lisaülesande tegi 57% esimese teema töö teinud õppuritest, mis ühelt poolt on mulle signaaliks, et huvi taimede vastu on suur, teisalt aga seda, et aeg on meil siiski piiratud. Üheks lisaülesande objektiks oli valitud puittaim. Edaspidi lähtume siiski üldteemast, milleks on rohttaimed. 🙂

Kasutatud allikad… Väga oluline on see välja tuua! Kasutades kellegi teise tööd on ju tore, sest see kasutatav töö on väga hea, kuid viitamata jätmise korral on tegemist plagiaadiga. Sellest, mis plagiaat on, pole mul arvatavasti tarvis pikemalt peatuda. Kui olete kasutanud veebiallikaid, lisage materjali täielik aadress, mitte www.aianduskool.ee, sest sisestades sellise aadressi, jõuame lehele, mida ilmselt töö koostamisel otseselt ei ole kasutatud.

Kokkuvõtteks ja lühidalt…

Tööd on koostatud üldplaanis hästi. On väga põhjalikke töid, samuti on hästi lühikesi ja pinnapealseid töid. Kasutatud on erinevaid keskkondi, mis on suurendanud teie teadmisi ja oskusi rohkem kui lihtsalt mõisted takson, aklimatiseerumine; Word-failis teksti vormistamine jms.

Kõik, kelle tööd on tänaseks (30. oktoober) minuni jõudnud, on hinnatud. Hinded on sisestatud eKooli. Mõnel õpilasel tuleb tööd paraku täiendada. Täiendamist vajava osa lisasin eKooli, hinde alla kommentaaridesse. Kui töö on esitamata, tuleb see siiski ära teha.

Kui töö on tehtud, aga eKoolis hinnet pole, vaadake palun järele, kas teie õpikeskkonna aadress on ikka minuni jõudnud. Kontrollimiseks vaadake oma kursuse lehelt, nimekirjast. Klikates oma nimel, peab avanema teie keskkond/ blogi. Kui linki pole, ei ole minuni ka aadress jõudnud. Palun saatke aadress mulle e-kirjaga. Kui ei oska saadetavat aadressit leida, andke märku. Aitan edasi.

Kontrollimiseks:

Päris lõpetuseks… 

Tõstan siia ühe nägemuse mõistetest … 🙂 Autoriks on õpilane Margus.

Kolm põrsakest

Elasid kord kolm põrsakest Nif Nif, Naf Naf ja Nuf Nuf. Nad elasid eraldi majades ja majade taga olid aiad. Nif Nif ja Naf Naf armastasid lõbutseda ja lulli lüüa ning aia eest eriti mitte hoolt kanda. Nuf Nuf aga armastas erinevate taimedega katsetada.  Lulli lööjad põrsakesed oli kuulnud, et kaunis teleekia ei vaja eriti hoolitsemist. Nif Nif ja Naf Naf olid ikka nii laisad põssad, et nad ei hoolitsenud oma aia eest üldse. Kaunis teleekia nautis olukorda ja muudkui kasvas ja laiendas aias oma alasid. Aed tundus metsistunud.  Sellest oli taimele aga vähe! Ta ronis üle aia loodusesse ja tundis end teiste looduslike taimede juures nagu kodus. Kaunis teleekia oli rahul ja rahul olida ka Nif Nif ja Naf Naf. Nuf Nuf oli aga aia kujundamisel kibe käsi. Ta oli käinud õppimas Räpina Aianduskoolis ja saanud koolist häid ideid aia kujundamiseks. Eelmisel aastal oli ta toonud metsast mustika ja pohla taimi. Need tundsid end Naf Nafi juures hästi ega nutnud metsaelu taga.

Algamas oli uus aia hooaeg. Naf Naf ootas ärevusega kevadet. Mitte ainult sellepärast et loodus tärkab ja saab aias müttama hakata. Ta oli tellinud valgelt toonekurelt aafrikast midagi uut oma aia tarvis. Kurg tõi reisilt kaasa aafrika nartsissi.  Nuf Nuf ei teadnud, kas aafrika nartsiss tema kodukoha kliimaga ka kohaneb. Kohanes ja kuidas veel! Eks ikka sellepärast, et tema eest hoolitses tark ja haritud Nuf Nuf mitte aga need teised 2 lulli lööjat põrsakest.

Mõnusat pühapäeva kõigile! 🙂

ÜL 2. Lillede klassifikatsioon

Tutvu õppematerjaliga “Lillede klassifikatsioon“.

KOHTUSTUSLIK ÜLESANNE

Koosta mõistekaart või mõttekaart (ideekaart) lillede klassifikatsiooni teemal. Keskseks mõisteks võta mõiste “rohtne ilutaim”. Töö võib koostada mõnes spetsiaalses veebikeskkonnas, nutirakenduses või tavakontoritarkvaras. Töö võid koostada ka paberil ning selle fotografeerida.

Aga mis on mõttekaart? Üks tõlgendus mõttekaartist mõttekaartina.

Joonis 1. Mõttekaart. (Allikas: https://sisu.ut.ee/keskkond/kaasavad-õppemeetodid )

Joonis 1. Mõttekaart. (Allikas: https://sisu.ut.ee/keskkond/kaasavad-õppemeetodid)

Mõttekaardi koostamise veebikeskkonnad: bubbl.us, Cacoo, Mindomo.
Mõttekaardi koostamise nutirakendused (mobiiltelefoni ja/või tahvelarvutisse paigaldatavad: iBrainstorm (IOS), popplet lite (IOS), SimpleMind (Android), Mindomo (Android, IOS) vms.
Mõttekaarte saab koostada ka kontoritarkvara abil: MS Word, MS PowerPoint jt.

Mõttekaart paiguta oma õpikeskkonda. Juurde lisa kasutatud allikate loetelu.

NÄIDE

NÄIDE

 

NB! Töö koostamisel lähtu õppematerjalist, mitte näidismõttekaardi sisust. Töö ei pea sisaldama sugukondi. 


LISAÜLESANNE

Vali enamlevinud sugukondade (nimekiri on konspektis) hulgast 3-5 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/ või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel.

Tööle lisa kasutatud allikate loetelu.


 

Küsimused ja/ või tekkinud probleemidest teavita õpetajat e-kirja teel (katrin.uurman@aianduskool.ee).

Töö esitamise tähtaeg on 06. november.

ÜL. 1. Põhimõisted

Tutvu õppematerjalidega “Põhimõisted“.

KOHUSTUSLIK ÜLESANNE

Koosta oma blogisse/virtuaalsesse õpikeskonda visualiseeritud lühikonspekt põhimõistete teemal. Konspektis peaksid kindlasti kajastuma mõsited takson, perekond, liik, sort, introduktsioon, aklimatisatsioon, metsistumine, naturaliseerumine ja kultuuristumine. Visualiseeritud konspekt võib olla vormistatud mõistekaardina, ideekaardina, kollaažina, tabelina, koomiksina vms (mõistekaartide vms kasutamisel võite kasutada spetsiaalseid rakendusi ja programme või  hoopis paberit ja pliiatsit. Viimase korral võib oma töö pildistada ning selle oma õpikeskkonda üles laadida). Samuti võib visualiseeritud konspekt olla vormistatud tekstina, kuhu on lisatud näidetena pilte jms. Lühikonspektile lisa 3-5 käsku taimede eesti ja ladinakelsete nimede ning sordinimede kirjutamise kohta.

LISAÜLESANNE (sooritamine on vabatahtlik).

Vali üks endale meelepärane, tunnis käsitletud rohttaim. Leia selle taime kohta üks sort, too välja valitud taime eesti- ja ladinakeelne nimi, perekonna nimi, sugukond ning sordi nimi. Lisa juurde tunnused, mille poolest sort erineb põhiliigist. Kindlasti lisa juurde pilt. Ladinakeelseid nimesid saad kontrollida taimenimede andmebaasist: http://www.ut.ee/taimenimed/

Tööle lisa allikad kasutatud materjalide kohta. Muus osas on vormistus vaba.

Valik lihtsalt kasutatavaid, veebipõhiseid fototöötluse, kollaaži, plakati (postri) koostamise rakendusi:

Valik idee- ja mõistekaartide koostamise rakendusi (veebipõhised):

Koomiksi tegemine:

Töö esitamise tähtaeg on 23. oktoober

Küsimustest andke märku e-kirja teel (katrin.uurman@aianduskool.ee).