Püsilillede teema ülesanne koosnes kolmest osast:

1. Too välja püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega.
2. Millist ühte vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada? Põhjenda, lisa näiteid.
3. Soovita vähemalt 3-5 püsilille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi nime) erinevatesse kasvukohtadesse. Kasvukohad:
   • päikeseline, kuiv ja toitainetevaene, kivine muld;
   • poolvarjuline (õhtupäike), toitaineterikas, raske lõimisega muld;
   • varjuline, happeline turvasmuld.
4. Lisaülesandeks oli valida 4-5 sibullille, mis võiksid kasvada koos hostade, helmikpööriste ja tiarellidega.

Tänan kõiki, kes on töö esitanud. Tähtaeg oli 12. veebruar.

Esimeses ülesandes toodi enam välja püsilillede eeliseid, vähem puuduseid võrreldes suvelilledega.  Tegin kokkuvõtte enamnimetatud eelistest ja puudustest.

Eelised (punktid ei ole tähtsuse järjekorras):

• pikaajalisus ja pikaealisus;
• eriti varajane õitsemine;
• peenra rajamise lihtsus (üks kord istutada, odavam);
• lihtne kasvatada ja hooldada;
• mitmekesine taimevalik (sordid, õitsemise aeg, kõrgus, kasvukuju, erinevad kasvukohad jt);
• võimalik kasutada väga erinevates kasvukohtades;
• külmakindlus;
• lihtne paljundada (peamiselt jagamise teel).

Puudused (punktid ei ole tähtsuse järjekorras):

• suhteliselt lühike õitsemise aeg;
• kiire levik, metsistumine, isekülv;
• peenra ühekülgsus (igal aastal samasugune);
• keerulisem peenart kujundada, sest arvestama peab paljude teguritega ja taimed istutatakse oma kohale aastateks;
• taimed muutuvad efektseks kahe või enama aasta möödudes pärast istutamist;
• kahjustajad ja umbrohutõrje keerukus.

Teises ülesandes tuli soovitada võimalusi püsilillede paljundamiseks. Juurde tuli lisada põhjendusi ja näiteid. Siin soovitati enam püsililli paljundada jagamise abil, kuna see tundus olevat kõige lihtsaim. Sibullilli soovitati paljudada tütarsibulatega, iiriseid risoomide ja daaliaid mugulate jagamisega. Atraktiivne ja lihtsalt tulemusi andev tundus ka võsunditega paljundamine.
Vegetatiivse paljundamise üks põhjuseid peakski olema kiiremini juurduva ja täiskasvava taimmaterjali saamine, jagamise puhul ka vanade taimede noorendamine.

Vegetatiivse paljundamise juures on ka oht, millega peaks arvestama. Selleks on taimehaiguste edasikandumine emataimelt uuele taimele. Selle vältimiseks tuleks enne paljundama asumist kindlasti emataime kontrollida ja uurida, kas ehk mõnda haigust sellel ei esine. Samuti peaks hindama kahjurite olemasolu. Kahjurite olemasolul kandub kindlasti mõni emataimelt ka noorele taimele edasi.

Keegi ei soovitanud püsikuid paljundada pistikutega. See ongi oluliselt aeganõudvam tegevus ja tuleb kõne alla juhul kui paljundusmaterjali on vähe ning tegemist taimega, mida ei saa jagamisega paljundada.
Meeles tasuks pidada seda, et mida väiksem on emataimelt võetud osa, seda väiksem on tõenäosus uut taime saada.

Kolmandas osas tuli pakkuda kolmele erinevale kasvukohale püsililli ja koostada nende piltidest kollaažid. Päikeselisele, kuivale ja toitainetevaesele kivisele mullale soovitati tihti kukeharju, mägisibulaid, karukella, kassisaba jt Poolvarjulisele (õhtupäike), toitaineterikkale raske lõimisega mullale pakuti tihti hostat, astilbesid, käokinga, kurerehasid, bergeeniat, brunnerat, päevaliiliat, rodgersiat, lursslille jt. Varjulisele, happelisele turvasmullale soovitati tihti hostat, lõokannust, epimeediumit, kolmiklille, igihalja, puksrohtu jt.

Lisaülesande tegid pea-aegu kõik. Peamised sibulllilled, mida välja pakuti olid aedtulp, aednartsiss, krookus, lumikelluke, märtsikelluke, siniliilia, kirgaslill jt.

Vead, mida tahan eraldi välja tuua… 

Ühte taime – hiina kullerkuppu, pakuti nii päikeselisele kui ka poolvarjulisele kasvukohale. Valguse poolest sobiks talle päikeseline koht väga hästi, kuid mulla poolest vajab hiina kullerkupp raskemat, toitaineterikkamat mulda. Kuival, kivirikkal mullal tekib hinna kullerkupul toitainete- ja veepuudus.
Samuti pakuti välja püsikutena taimi, mida ei saa püsililledeks nimetada, nt aedhortensia ja tähtmagnoolia.
Aed-päevaliilia loeti sibullillede hulka, kuhu ta kindlasti ei kuulu.

Vist on ununenud sordinimede kirjutamine või on jäänud see tähelepanuta… Aiandusmaailmas kirjutatakse kokkulepitult sortide nimed ülakomade, mitte jutumärkide vahele. Ilukirjanduslikus tekstis võivad sortide nimed jutumärkide vahel olla, kuid meie orienteerume erialases tekstis.

Jälgi kasutatavate fotode kvaliteeti. Udukogud ei mõju kuigi hästi, eriti kui põhirõhk ongi piltidel. Samuti tasuks jälgida fotode kasutamisel seda, et taimed neil nn pea-peal ei oleks. 🙂

Tore, et usaldate eelmistel aastatel õpilaste poolt tehtud töid. Samas ei tohi ühtegi materjali, sh õpetaja konspekti copy-paste meetodil oma töösse üle tõsta. Kui nii teete, siis tuleb kogu tekst jutumärkidesse panna, sest tegemist on tsitaadiga. Samas, kui kogu töö või suurem sellest koosneb tsitaatidest, siis kui suur on töö tegemise kasutegur õppimise seisukohast lähtuvalt?

Koostage töid ikka endale, mitte õpetajale ette näitamiseks. Paljud teevadki väga häid töid, ja selle üle on mul väga hea meel! 🙂

 

Vaatamata sellele, et tähtaegadest on raske kinni pidada, olete olnud tublid! Hinded on eKoolis. Kui töö vajas täiendamist, siis selle kohta lisasin eKooli ka märke. Paar tööd oli ka sellist, millele juurdepääsu mul polnud. Needki märkused said eKooli lisatud.

Õpilased, kes pole tänaseks (19. veebruar 2017) püsilillede tööd esitanud, saavad seekord ülesandele lisa. Selleks uurige, milliseid püsikuid saaks Eesti tingimustes kasvatada moldaias ja veekogude kallastel. Pakkuge 3-5 taimesoovitust kummalegi kasvukohale, lisades juurde eesti- ja ladinakeelsed nimed ning fotod, milledest võib kollaažid koostada.