Sibullillede hulka loetakse aianduslikult lilli, mille säilitusorganiks on sibul, mugul, mugulsibul ja lühirisoom.
Sibul on taime maasisene organ, mis koosneb tugevasti lühenenud varrest ehk sibulakannast, juurtest, mis väljuvad sibulakanna alusest ja lihakatest ning kuivanud sibulasoomustest. Lihakatesse sibulasoomustesse on koondunud varutoitained
Mugulsibul on sibulakand, mida ümbritsevad kuivanud lehtedest soomused. Lihakaid soomuseid ei ole. Toiduvarusid säilitab taoline taim igal aastal asenduvas muundunud lihakas lühikeses maa-aluses varres. Mugulsibul meenutab väliselt sibulat.
Mugul on juurest, varrest või võsust tekkinud tugevasti jämenenud maa-alune säilitusorgan, mis sisaldab rohkelt vett ja toitaineid. Varremugulatel esinevad pungad, juuremugulatel mitte. Varremugulad: ülane, aarum, lõokannus, alpikann, murtudsüda, lumekupp, kurereha, jänesekapsas. Juuremugulad: kanakoole
Risoom on muundunud maa-alune (harvem ka pindmine) vars, mis moodustab nii võsusuid kui ka juuri. Risoom on taimele toitainetevarude säilitajaks. Näiteks rohtliilia, iiris, kolmiklill.
Sibullilled on hinnatud kuna nad on värvikirevad ja vähenõudlikud. Sibullillede hulgas on nii kevadisi, suviseid kui ka sügisesi õitsejaid. Esimesed õitsejad alustavad kohe peale lume sulamist (märtsis, aprillis), õitsemise tippaeg on mais ja juunis, viimased lõpetavad õitsemise enne maa külmumist. Sügisesi õitsejaid on sibullillede hulgas vähem kui varakevadel õitsejaid.
SILBULLILLEDE KLASSIFIKATSIOON
KÜLMAKINDLUS
- külmakindlad – avamaal talvituvad liigid, istutatakse suve teisel poolel ja sügisel (august II…september III). Nt nartsiss, tulp, lumikelluke, krookus, kobarhüatsint, püvilill, siniliilia
- külmaõrnad – ei talu pinnase läbikülmumist ning talvituvad jahedates siseruumides, istutatakse kevadel pärast suuremate öökülmade möödumist (mai III… juuni II). Nt daalia, mugulbegoonia, kanna, gladiool, kaeralill, troopilise päritoluga jänesekapsad.
VALGUSE NÕUDLUS
- valguslembesed – enamik sibullilli
- poolvarju ja varju eelistavad – amuuri adoonis, alpikann, lumekupp, koerahammas, kirju püvilill, kuldtäht, lumikelluks, ebahüatsint, kevadine märtsikelluke, panterliilia, kuningliilia, harilik lõokannus, käändnartsiss, longus linnupiim, kanakoole, silla, kolmiklill, Biebersteini tulp, metstulp
- varju taluvad (eelistavad kasvada päikeselises kasvukohas kuid taluvad ka poolvarju) – aarum, lõhnav kobarhüatsint, karulauk, kuldlauk, puškiinia, õrn ülane, rohtlaliilia, lõhnav kobarhüatsint, inkaliilia (alströmeeria).
MULLA OMADUSED
1. niiskus:
- kuivalembesed – iiris, alatau krookus, võrkkrookus, mugulaga kurerehad, enamik lauke, trompetliilia, mesilauk, kolmisnartsiss, lehternartsiss, harilik püvilill, rohtlaliilia, armeenia sügislill, tulp, võrkiiris
- niiskuslembesed – kanakoole, niidu-kuremõõk, Beesi lauk, karulauk, kollane lauk, kuldlauk, kevadine märtsikelluke, suvine märtsikelluke, kollane nartsiss, poeedi nartsiss, preeriaküünal, kirju püvilill, metstulp, altai ülane, aedgladiool.
2. happesus (pH):
- happelist mulda eelistavad – amuuri adoonis, alpikann, kolmiklill, tiigerliilia, murtudsüda, kolmisnartsiss, käändnartsiss, oregoni preeriaküünal, kahkjas püvilill, kamtšatka püvilill, tulivõhk.
- lupja taluvad ja lubjalembesed – aarum, alpikann, risoomiga iirised, kollane kolmiklill, kuldlauk, ahtalehine liilia, dauuria liilia, kirju liilia, kuningliilia, talvine lumekupp, lumikelluke, rohtlaliilia, tulp, võrkiiris.
ÕITSEMISE AEG
- aprilli I poolel õitsevad – alpikann, kirgaslill, taevassinine kobarhüatsint, harilik koerahammas, krookus, lumekupp, lumikelluke, ahtalehine lõokannus, kevadine märtsikelluke, väike nartsiss, puškiinia, silla, armeenia sügislill, Kaufmanni tulpvõrkiiris, altai ülane, õrn ülane
- aprilli II poolel õitsevad – idahüatsint, kanakoole, armeenia kobarhüatsint, koerahammas, kuldtäht, käänd-linnupiim, kollane nartsiss, puškiinia, püvilill, harilik silla, Fosteri tulp, hilistulp, värdülane
- mais ja juunis õitsevad – enamik sibullilli
- juulis õitsevad – jänesekapsas, niidu-kuremõõk, Farreri lauk, kuldlauk, kuldlauk, longus lauk, taevassinine lauk, turkmeenia lauk, tähtlauk, liilia liigid ja sordid, pürenee linnupiim, hollandi mõõkiiris, rohtlaliilia, suvitähik, kollane tulivõhk
- augustis õitsevad – euroopa alpikann, naapoli alpikann, Beesi lauk, kollane lauk, Henry liilia, idaliilia, roosa silla, suvitähik, gladiool, daalia
- septembris õitsevad – euroopa alpikann, naapoli alpikann, hiliskrookus, vöötkrookus, jaapani lauk, Henry liilia, sügisene silla, sügislill, daalia, kanna
- oktoobris õitsevad – Banaadi krookus, hiliskrookus, kaunis krookus, vöötkrookus, jaapani lauk, sügislill
- novembris õitsevad – kaunis krookus, eugeuse lauk, harilik sügislill.
KÕRGUS
- madalakasvulised – kuni 30cm (nt karatau lauk, kollane lauk, kuldlauk, kirgaslill, sügislill, lõokannus, krookus, alpikann, lumekupp, koerahammas, kirju püvilill, kuldtäht, lumikelluke, hüatsint, võrkiiris, märtsikelluks, kobarhüatsint, sarik-linnupiim, puškiinia, siniliilia ehk silla, tulp)
- keskmise kõrgusega – 30…50cm (nt tuttliilia, suvine märtsikelluke, nartsiss,kuldne linnupiim, kolmiklill, suvitähik, tulp)
- kõrgekasvulised – üle 50cm (nt hiidlauk, preeriaküünal, rohtlaliilia, harilik püvilill, hiidhüatsint, gladiool, liilia, tulp)
SUGUKONNAD
- amarüllilised – lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss
- begoonialised – mugulbegoonia
- hüatsindilised – preeriaküünal, kirgaslill, hiidhüatsint, ebahüatsint, hüatsint, linnupiim, kobarhüatsint, puškiinia, siniliilia ehk silla
- kannalised – kanna
- kolmiklillelised – kolmiklill
- korvõielised – daalia
- laugulised – lauk, suvitähik
- liilialised – koerahammas, püvilill, kuldtäht, liilia, tulp
- nurmenukulised – alpikann
- punandilised – lõokannus
- sügislillelised – sügislill
- tooneliilialised – rohtlaliilia
- tulikalised – ülane, lumekupp, tulikas
- võhalised – tulivõhk, aarum
- võhumõõgalised – krookus, freesia, gladiool, võrkiiris, iiris, tiigerlill, mõõkiiris
PÄRITOLUMAA
- Euroopa – lauk, võsaülane, sügislill, lõokannus, lumekupp, koerahammas, lumikelluke, iiris, märtsikelluke, liilia, nartsiss, linnupiim, siniliilia ehk silla, tulp
- Kesk- ja Lõuna-Euroopa – krookus, kevadine märtsikelluke
- Lääne-Euroopa – ebahüatsint
- Vahemeremaad – must lauk, õrn ülane, kroonülane, püvilill, kobarhüatsint, linnupiim, tulikas
- Türgi – kirgaslill, alpikann, hüatsint, iiris, puškiinia, tulp
- Põhja-Ameerika – preeriaküünal, koerahammas, püvilill, liilia, kolmiklill, suvitähik
- Kesk-Ameerika – daalia
- Lõuna-Ameerika – kanna
- Mehhiko – tiigerlill
- Põhja-Aafrika – sügislill, krookus, ebahüatsint, märtsikelluke, nartsiss, siniliilia ehk silla
- Lõuna-Aafrika – lembeliilia, keralill, tuttliilia, freesia, hiidhüatsint, gladiool, linnupiim, tritoonia
- Aasia – kanna, lumekupp, koerahammas, liilia, linnupiim, siniliilia ehk silla
- Põhja-Aasia – taevassinine lauk
- Kesk-Aasia – turkmeenia lauk, sügislill, krookus, rohtlaliilia, märtsikelluke, linnupiim, puškiinia, tulp
- Lääne-Aasia – lumikelluke, gladiool
- Hiina – begoonia, tiigerliilia
- Jaapan – begoonia, krookus, tiigerliilia