On olemas suur hulk veetaimi, mille juured asuvad sügavas vees, lehed ja õied aga ulatuvad veest välja. Enamus neist eelistab päikesepaistelist kasvukohta, kuid kasvavad ka varjus ja poolvarjus. Varjus ei õitse nad aga kuigi hästi.
Kaunid on ka madalvee- ja sootaimed. Nad kasvavad madalas, kuni paarikümne sentimeetri sügavuses vees, kuid et paljudel neist on hädavajalik ainult tugev niiskus, siis võivad nad kasvada ka kaldal.
VEE- JA KALDATAIMEDE KLASSIFIKATSIOON
VEES ASETUMINE
- Veesisesed taimed – kinnituvad juurtega veekogu põhja (nt vesikuused, vesisulg, penikeeled) või kasvavad vees kinnitumata (vesikatk, vesikarikas, vesihernes). Õied ulatuvad neil taimedel enamasti üle veepinna. Veesisesed taimed taluvad tugevat varju.
- Ujulehistel taimed – ujulehed on veepinnal, kuigi neil on sageli lehti ka veepinna all. Nad kinnituvad tugeva juurestikuga veekogu põhja (nt vesiroos, vesikupp) või ujuvad kinnitumata veepinnal (nt vesilääts, konnakilbukas). Kinnitunud ujulehised taimed vajavad viljakat põhjamuda. Ujulehised taimed kasvavad täispäikeses.
- Veepealsed taimed – kinnituvad juurtega veekogu põhja, kuid enamus taime kehast ulatub kõrgele üle veepinna (nt pilliroog, kaisel, hundinui). Veepealsed taimed kasvavad, olenevalt liigist, täispäikeses või poolvarjus.
VEEKOGUS PAIKNEMINE
- sügavas vees kasvavad taimed – vee sügavus 80…100cm (nt valge vesiroos, väike vesiroos, aed-vesiroosi sordid, kollane vesikupp, järvkaisel, ahtalehine hundinui, laialehine hundinui)
- madalas vees kasvavad taimed – vee sügavus 10…30cm (nt suur tulikas, kollane võhumõõk, aed-vesiroosi sordid, luigelill)
- sootaimed – vee sügavus kuni 10cm – (nt harilik kalmus, soovõhk, suur parthein, sile iiris, väike hundinui, ubaleht)
- kaldataimed – kasvavad püsivalt niiskes mullas, veekogu vahetus läheduses (nt siberi võhumõõk, Kämpferi iiris, angervaks, võsaülane, vesikanep, hosta, bergeenia, kukesaba, päevaliilia, kobarpea, jaapani priimula, harilik varsakabi)
VEEKOGU PÕHJA KINNITUMINE
- juurtega veekogu põhja kinnituvad taimed – vesikuusk, vesiroos, vesikupp, pilliroog, hundinui
- veekogu põhja kinnitumata – vesikatk, vesihernes, vesikarikas, vesisalat
VALGUSE VAJADUS
- valguslembesed – varsakabi, vesiroos, vesisalat, hundinui
- poolvarjus kasvavad – varsakabi, vesikanep, angervaks, ojamõõl, päevaliilia, Kämpferi iiris, vesikupp, jaapani priimula, kullerkupp, vesisulg
- varjulembesed – jaapani priimula, rodgersia, hosta, bergeenia
ÕITSEMISE AEG
- kevadel õitsevad – õitsevad peamiselt märtsist kuni maini, võivad õitseda ka juunis (nt varsakabi, jaapani priimula, tulikas)
- suvel õitsevad – peamiselt õitsevad juunist augustini, võivad õitseda ka mais ja septembris (nt soovõhk, vesikanep, angervaks, ojamõõl, päevaliilia, vesisulg, Kämpferi iiris, kukesaba, vesimünt, vesikupp, vesiroos, vesisalat, luigelill)
ÕIS- JA LEHTDEKORATIIVSUS
- õisdekoratiivsed – Kämpferi iiris, jaapani priimula, vesiroos, vesikupp, päevaliilia, vesisulg, soovõhk, kukesaba, vesikanep, varsakabi, kollane võhumõõk, luigelill
- lehtdekoratiivsed – hosta, bergeenia, pilliroog, hundinui, rodgersia, angervaks, kalmus, vesisalat
SUGUKONNAD
- vesiroosilised – vesiroos, vesikupp
- hundinuialised – hundinui
- võhumõõgalised – võhumõõk, iiris
- võhalised – kalmus, soovõhk, vesilääts
- kukesabalised – kukesaba
- konnarohulised – kõõlusleht
- luigelillelised – luigelill
- tulikalised – varsakabi, kullerkupp, võsaülane
- nurmenukulised – priimula
- liilialised – hosta, päevaliilia,
- kivirikulised – bergeenia
- kilbukalised – vesikatk, konnakilbukas,
- vesihernelised – vesihernes
- penikeelelised – penikeel
- kõrrelised – pilliroog, parthein
- roosõielised – angervaks, ojamõõl