Sõnajalgade teema tööks oli tarvis koostada kümnest taimest koosnev taimekooslus, millest vähemalt kolm olid sõnajalad. Taimede kooslus pidi lisaks sõnajalgadele, sisaldama ka kõrrelisi ja püsililli. Taimede valikul tuli lähtuda mõnest vabalt valitud kasvukohast. Iga taime kohta tuli välja tuua eesti- ja ladinakeelne nimi, võimalusel sordi nimi, kõrgus, vahekaugus istutamisel ja dekoratiivsuse aeg. Juurde tuli lisada foto taimest. Töö võis vormistada tabelina või muul sobival viisil. Taimekoosluse juurde tuli lisada ka valitud kasvukoha kirjeldus, mille põhjal taimede valik tehti.
Ülesande esitamise tähtajaks oli 8. aprill.

Tänan kõiki, kes on töö õigeaegselt esitanud!

Üldjuhul pakuti taimekooslusi poolvarjulisele või varjulisele kohale, parasniiskele, viljakale, nõrgalt happelisele mullale. Ehk pakuti selliseid kasvukohti välja ikka sellepärast, et oleme harjunud nägema sõnajalgu just sellistes kohtades kasvamas. Sõnajalad on meil ka looduslikud taimed! Mõned taimekooslused olid pakutud ka hoopis kiviktaimlasse või kuivemale, toitainetevaesemale, liivasele mullale. Tihti oli kirjeldatud ja taimede valik koostatud lähtudes mõnest konkreetsest kasvukohast. Paljudes töödes oli aluseks võetud enda koduaed. See kindlasti lihtsustas töö tegemist. Loodan, et mõnedki loodud kooslused saavad kunagi istutusalaks vormistatud.

Mitmetes töödes oli kenasti loetletud taimi, kuid kahjuks oli kasvukoht jäetud kirjeldamata. Kui see jäi tegemata, siis tuleb oma tööd selles osas täiendada. Samuti kippus sellistes töödes olema taimi, mis vajavad kasvamiseks erinevaid tingimusi. Kokku sattusid niiskemat ja kuivemat mulda eelistavad taimed, toitainetevaesemat ja -rikkamat mulda eelistavad taimed, päikest ja varju vajavad taimed. See on tavapärane, kui me enne taimede valikut ei mõtle, millisele kohale plaanime nad istutada.

Tehtud ülesannete põhjal võin anda taas soovituse – taimede nimede õigekirja tasuks ikka taimenimede andmebaasist üle kontrollida. Näiteks, kuidas siis oleks õige, kas meelis-sõnajalg või meelissõnajalg, harilik naistesõnajalg või harilik naiste-sõnajalg, maarjasõnajalg või maarja-sõnajalg. Silma hakkas paar püsilille, millede nimeks oli madalakasvuline hiina astilbe ja täidisõieline päevaliilia ning kõrreline nimega aruhein ‘Ametüst’ ladinakeelse nimega Festuca amethystina. Meeles tasuks pidada, et ladina- ja eestikeelseid taimenimesid lühendame vaid siis, kui see nimi on eelnevalt juba tekstis esinenud. Kasvukoha kirjeldamisel tasuks mõelda, mida tähendab väljend “kergelt happeline muld”. Dekoratiivsuse aja määramisel ei pea lähtuma ainult õitsemisest. Näiteks, kõrrelised võivad olla dekoratiivsed ka enne õitsemist. Meelde tasuks tuletada mulla lõimise teema. Kumb on raskema lõimisega, kas saviliiv või liivsavi? Taimede istutusvahekauguse näitajaks ei ole taimede arv ruutmeetile. Siin tuleks läbi viia kalkulatsioon. Kui ühele ruutmeetrile istutatakse 8 taime, siis kui suure vahekaugusega taimed istutatakse?

Väga hea oli see, et sõnajalgtaimede valikul uuriti taimi rohkem ja ei pakutud ainult laiemalt tuntud naistesõnajalga ja laanesõnajalga. Nii sattusidki valikute hulka mitte nii väga levinud ogane astelsõnajalg, habras põisjalg, kuningosmunda, varvas-adiantum, tähk-roodjalg, harilik pärljalg.

Usun, et selle ülesande tegemisel said sõnajalad palju selgemaks ning julgeme neid enam haljastustaimena kasutada. Kindlasti leidis keegi endale uued lemmikud. Samuti saime aru, kui keeruline on valida taimi, kui samaaegselt tuleb silmas pidada nii mulla happesust, niiskust, viljakust, lõimist, kui ka valgustingimusi. Selles ülesandes ei olnud antud tingimustena juurde veel dekoratiivsuse aega, õite värvust, lehtede värvust, taimede kõrgust, taimede haabitust. Harmoonilise aia, istutusala planeerimisel tuleks lähtuda ka nendest.

Õpilased, kes pole tänaseks (15. aprilliks) sõnajalgade teema tööd esitanud, peavad selle siiski ära tegema.

Lõpetuseks lisan ühe huvitava video sõnajalgade kohta.

Kaunist kevadet!
Külvake seemneid, väetage sibullilli, lõigake viljapuid ja kaitseka taimi ereda päikese eest!